Kuidas vääriskivi ostes mitte petta saada

Christie oksjonil esitleti sel sügisel maailma suurimat kollast teemanti.

FOTO: AP/Scanpix

Vääriskivide ostmisel on keeruline see, et mitte kunagi ei pruugi ostja, aga mõnikord ka müüja teada, mida ta täpselt müüb – kas tegemist on loodusliku vääriskivi, sünteetilise vääriskivi või lihtsalt vääriskivi imitatsiooniga.

Lisaks looduslikele mineraalide kasutatakse vääriskividena ka sünteetilisi, mille omadused on täpselt samasugused nagu looduslikel; ainus vahe on see, et selle on valmistanud inimene kas laboris või tehases. Olenevalt tootmise meetodist võivad ka sünteetilised vääriskivid olla kas odavad, mida kasutatakse peamiselt odavates moeehetes, või kvaliteetsünteetika, mida kasutatakse ka kallimate ehete juures.

Lisaks sünteetilistele kividele puututakse vääriskivide puhul kokku ka imitatsioonidega. Need ei pruugi alati olla võltsingud. Näiteks väga populaarne teemandi imitatsioon on CZ ehk kuubiline tsirkoonia, mida Eestis müüakse reeglina nimekuju «tsirkoon» all, ongi mõeldud imitatsioonina, mitte aga petmiseks. Teemandi imitatsiooniks või lihtsalt valgeks vääriskiviks võib olla ka värvitu looduslik tsirkoon.

Lisaks sünteetilistele kividele kasutatakse vääriskivide imiteerimiseks tehisaineid alates klaasist ja portselanist ning lõpetades uute sünteetiliste mineraalidega. Imitatsioonideks võivad olla muu mineraali sünteetilised analoogid, aga ka muud looduslikud vääriskivid, mis on odavamad.

Ning viimaks võib vääriskivi olla ise küll looduslik, aga looduslik ei ole selle värvus või mõni muu omadus. Vääriskivide värvi muutmiseks või parendamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks või muud moodi kvaliteedi parendamiseks on väga palju erinevaid meetodeid. Näiteks Kagu-Aasiast pärit rubiinide ja safiiride värvus on reeglina saadud kuumutamise ja kiiritamise teel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles