Retseptiravimitega äritsevaid arste karistused ei takista
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
17. detsember 2013, 19:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narkootiliste retseptiravimitega äritsevad arstid hakkavad pärast karistuse kandmist sama äriga uuesti pihta ning neid takistada on keeruline.
Detsembri algusel kajastas ETV saade «Pealtnägija» jokk-retseptiäri, millele ei suuda piiri panna ei politsei ega ka terviseamet. Nimelt kirjutavad teatud arstid takistamatult ja ohtralt välja narkootiliste ainete nimekirja kuuluvaid retseptiravimeid.
Täna kogunesid sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, terviseameti ja ravimiameti esindajad riigikogu sotsiaalkomisjoni ette, et anda ülevaade, kuidas toimub järelevalve narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite väljakirjutamise üle.
Terviseameti peadirektor Tiiu Aro tõi välja, et sääraste retseptiravimitega äritsevad tervishoiutöötajad on ametile teada. «Tegijate ring on üks ja sama. Osa neist on «tegijad» juba kümmekond aastat,» rääkis Aro, kelle sõnul ei ole oma ametit kuritarvitavate arstide arv siiski suur. Neid on alla kümne.
«Meile suunatud küsimus on see, et miks on tervishoiuteenuste osutajatena registreeritud isikud, kes on korduvalt karistatud ja miks firmadel, kus nad töötavad, on olemas jätkuvalt tegevusluba või on saadud uuesti tegevusluba,» ütles Aro.
Oluline on vahet teha juriidilise ja füüsilise isiku tegevusloal. Kui firma tervishoiuteenuse osutamise loa saab suhteliselt lihtsalt tühistada, siis arsti tegevusluba on keeruline tühistada.
Terviseamet võib arsti registreeringu kustutada juhul, kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega on temalt ära võetud tema kutsealal tegutsemise õigus. Registreeringut saab tühistada kuni kolmeks aastaks.
«Need tegelased tulevad pärast kriminaalkaristust tagasi, teevad uue firma ja jätkavad oma tegevust,» selgitas Aro.
Rangem kord
«Ettevõtete tegevuslubasid on ära võetud, arste on kriminaalkorras karistatud, aga pärast karistuse kandmist jätkavad nad ikka tegevust. Peame looma süsteemi, kus ei ole lihtne ebaseaduslikku tegevust jätkata. Ilmselt tuleb ka karistusi karmistada,» arvas sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Komisjonis oli arutluse all mitu võimalikku meedet. Üks karmimaid variante on see, et korduvalt karistada saanud arst ei saa enam oma ametit pidada. «See paneks inimest mõtlema ka oma tulevikule,» nentis Aro.
Reaalsem on võimalus, et karistatud arstilt võetakse ära õigus kirjutada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Ka arutati, et ehk oleks õigem juba siis, kui kriminaalmenetlus on alles käimas, peatada uurimise all oleva arsti õigus kirjutada konkreetsete ravimite retsepte.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talitsuse juhataja Kati Maitse-Pärkna tunnistas, et kriminaalasju, mille sisu on see, et arst on väljastanud põhjuseta retsepte narkootilistele ja psühhotroopsetele ravimitele, ei ole viimaste aastate jooksul palju olnud.
Maitse-Pärkna sõnul tuleks tugevdada pigem järelvalvet ja kontrolli ning ametiasutuste vahelist koostööd. Maitse-Pärkna tõi välja, et puudub õigusakt, mis määraks ära kui palju võib ühele inimesele kirjutada retsepte ühele konkreetsele ravimile. Vaid arstiharidusega spetsialistid suudavad järelevalve käigus hinnata, kas väljakirjutatud retsept on põhjendatud või mitte.
«Kuritegu ei ole psühhotroopse aine väljakirjutamine. Kuritegu on psühhotroopse aine kirjutamine põhjuseta. Meie pädevuses ei ole sisulise ekspertiisi tegemine. Meie ei tee kindlaks, kas inimesel on ikka see diagnoos ja kas ta vajab seda ravimit,» nentis aga Aro.
Komisjoni istungil lepiti kokku, et sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad töötavad välja seaduste muutmise ettepanekud ning esitavad need riigikogu sotsiaalkomisjonile uuel aastal.