Jõulutulede energiakulu võib erineda mitu korda

Jõulutuled. Foto: Bauhof

Klienditeenindajad soovitavad koju osta LED dioodidega jõulutuled, mis on energiasäästlikumad ja mida saab kasutada nii õues kui ka toas.

Ehituspoe Bauhof klienditeenindaja Piret Liblik ütles, et käesolevast aastast enam ei müüdagi hõõglampidega jõuluvalgusteid, mida tohib kasutada ka väljas. Mõned firmad pakuvad siiski selliseid valguskette. 

Sellest, et valgusti sobib välitingimustesse, saab teada pakendilt – seal on selle märkeks IP aste.

Kasutuskoha määrab toote niiskuskindlus (isolatsiooni kaitseaste ehk IP) -  mida suurem on number IP tähise taga, seda niiskuskindlam on toode. IP 20 märgistusega tooted on mõeldud kasutamiseks kuivades siseruumides, IP44 tähisega tooteid võib kasutada nii sise- kui välistingimustes.

LED lampidega jõuluvalgustid on Libliku sõnul küll kallimad, kuid palju energiasäästlikumad ja vastupidavamad.

Jõuluvalgustite maaletooja ArtusPro turundusjuht Rene Türk tõi välja, et 80 LED lambiga valgusketi ühe tunni elektrienergia tarve on 6,6 Wh, sama pikkusega analoogse hõõglampidega valgusketi tunni tarve aga 35 Wh.

Kui oletada, et jõuluvalgustus põleb katkematult kolm nädalat, siis LED lampidega valgusketi puhul on täiendav elektrienergia kulu jõuluvalgustusele 3,3 kWh, hõõglampidega valgusketi puhul 17,6 kWh.

«Valgustugevus on LED lampidel isegi parem – valgus on intensiivsem ja eredam,» ütles Liblik.

Reeglina on nii, et  mida rohkem lampe, seda rohkem energiat kulub  Seega tarbivad tavalistest kettidest rohkem energiat valguskardinad, kuna nendes on rohkem LED dioode. 180 LED-lambiga valguskardin tarbib Türki sõnul tunnis näiteks 12,6 Wh elektrienergiat, samasugune hõõglampidega valguskardin aga 62 Wh.

Valgusketi koguvõimsuse ja energiatarbe määrab ära ka iga lambi võimsus. Näiteks on müügil 50 LED-lambiga valguskett, mille ühe tunni elektrienergia tarve on 8,6 Wh. Lambid on suured ja ümarad.

Veel tasuks jõulutulesid valides silmas pidada seda, kas valgusketti  saab jätkata, kui peaks tulevikus tekkima soov tulesid juurde osta. Samuti on tuled väga erinevad – osa vilguvad, teised põlevad pidevalt. Säärased funktsioonid aga Libliku kinnitusel elektriarvele ei mõju.

Kui on soov  lisaks säästa, siis tasub osta aegrelee, mille abil saab seadistada, mis kell jõuluvalgustid põlema süttivad ja mis kell kustuvad.

Kuidas planeerida valguskujundust?

Bauhofi aia- ja kodukaupade arendusjuht Anu Kudeviita soovitab teha plaani, mida ja kuidas tahetakse kaunistada, pinnad ära mõõta ja paberile joonistada. See võimaldab mahtu hinnata ja ligikaudset maksumust arvestada. Plaani võib tervikut ja tulevikku silmas pidades teha ka suurema. Enamus valguskette on omavahel jätkatavad ja neid võib aastate vältel lisada. Väiksemate  kuludega saab hakkama siis, kui valgustus mängib jõulukaunistuste puhul toetavat osa ning põhirõhk on hoopis uksel asuval jõulupärjal või okstest tehtud kompositsioonil maja trepil.

Tihti on võimalus erinevaid detaile omavahel ühendada, näiteks tavalist valgusketti ja jääpurika-tüüpi ketti. Jälgida tuleks erinevate vahetükkide olemasolu, mis annab võimaluse põhiketile vahelülisid tekitada. Pikendatava ketiga on mugav näiteks raagus puud okste kaupa ehtida.

Jääpurikakujuliste valguskettide puhul tuleb kauplustes jälgida kindlasti mõõte. Näiteks on saadaval 100 lambiga valgusketid, mille pikkus võib sama hinnataseme juures olla nii 2 meetrit kui 5 meetrit. Viiele meetrile jagunevad 100 lampi on linnavalgustuse keskkonnas kuni kahekorruselisele majale täiesti piisav. Eriti säästlik on katuseservadesse paigaldada loogetena pikad sirged valgusketid. Näiteks 100 lambiga 10 meetri pikkune valguskett maksab ligikaudu sama palju kui 100 lambiga 5 meetri pikkune jääpurikakujuline valguskett ja on maja kontuuride väljatoomiseks hea lahendus. Puude ja põõsaste kaunistamiseks võiks iga meetri kõrguse kohta olla vähemalt 150 tuld.