Täiskasvanud õppija vajab selget sihti ja lähedaste toetust
17. mai 2010, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud inimesed võtavad täiskasvanueas uuesti ette õpingud, et parandada oma oskusi ja kompetentsi vastavalt tööturu vajadustele, jätkata kunagi pooleli jäänud haridusteed või end lihtsalt arendada. Kuid kui töö, pere ja õppimise ühildamine tekitab pingeid, siis on viimane aeg läbi mõelda, mis on teie jaoks õppimise juures oluline, kirjutab Audentese erakooli ja spordikooli psühholoog ning perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Auli Andersalu-Targo.
Motivatsioon õppida on väga oluline selles, kuidas inimene leiab endas tahet, aega, energiat õppimisega tegeleda. Õppija peaks endale ise selgeks tegema, miks tal on vajadus ja huvi õppida. See aitab täpsustada ka eesmärke, milleni õppimise läbi jõuda. Motivatsioon võib tuleneda kas välistest tingimustest või inimese enda seest.
Tööturul toimunud muutustega seoses on paljud inimesed pidanud silmitsi seisma tõsiasjaga, et paremini tasustatud töökohtadele kandideerimiseks on vaja paremaid teadmisi, gümnaasiumiharidus on paljudel töökohtadel iseenesestmõistetav.
See on pannud õppima ja jätkama oma haridusteed inimesi, kellel on gümnaasiumiharidus omandamata või kes vajavad töökohal senisest kõrgemat haridustaset. Nii et ka tööelus aktiivne inimene peab vahel leidma võimalused õppida, kuna tööandja seda nõuab või sellest sõltub tema palk.
Osa inimesi õpib seetõttu, et on jäänud töötuks ja kasutab nüüd olemasolevat vaba aega õpingutega tegelemiseks. Mõnele inimesele võib see olla tõeliselt positiivseks kogemuseks, et lõpuks ometi on aega tegeleda selle eriala või oskuse õppimisega, milleks varem mahti polnud. Selline seesmine vajadus õppida võib olla inimesel ka siis, kui ta soovib ennast arendada mõnel huvialal ja tunneb, et see annab talle juurde eneseusku ja -väärikust.
Täiskasvanuna õppides tuleb arvestada sellega, et inimese õpivõime püsib stabiilsena 20.-50. eluaastani ja alles seejärel hakkab järk-järgult langema, mis on seotud pigem elustiili muutumisega.
Vanusega seotud iseärasused õppimises on samuti olemas. Kuna inimesel on rohkem kogemusi, siis see toetab võimet leida erinevaid seoseid ja lahendusi. Analüütilise ja kriitilise mõtlemise arenemine suurendab soovi uut infot lahti mõtestada ja seda mõista. Samas võib vanuse kasvades suurendada aja hulk, mida õppija vajab uute teadmiste omandamiseks ja õpitu sügavamaks mõtestamiseks.
Efektiivse õppimise juures on kasulik mõelda sellele, milline on iga inimese kõige parem viis uut infot vastu võtta, seda meelde jätta ja õppimisega seotud probleeme lahendada. On inimesi, kes kindlalt eelistavad meelde jätmiseks kasutada nägemismeelt. Neid aitab õppimises erinevate jooniste, skeemide, piltide kasutamine, eriti ise neid õpitava materjali põhjal tehes.
Teiste inimeste jaoks on aga olulisim viis õppida läbi kuulmismeele. Neile jääb uus info paremini meelde siis, kui nad seda kuulevad kas iseenda või mõne teise inimese esituses, lugedes materjali näiteks kõva häälega iseendale ette. Ja on ka selliseid inimesi, kes õpivad kõige efektiivsemalt siis, kui saavad ise õpitut läbi proovida või siis vähemalt teoreetilist materjali ise läbi kirjutada.
Kindlasti on oluline läbi mõelda endale sobivad viisid õppimiseks ja julgelt võib arvestada sellega, et pea kõigi inimeste jaoks on suurepäraseks uute teadmiste omandamise viisiks teise inimese õpetamine või koos õppimine.
Täiskasvanud õppijale on kahtlemata väga oluline lähedaste toetus. Inimene võib ju ise tahta õppida, kuid ilma lähedaste mõistva suhtumiseta on see väga raske. Palju kergem on õppida siis, kui inimese perekond, lähedased väärtustavad või vähemalt mõistavad vajadust õppida.
Kui õppija rollis on näiteks lapsevanem, siis võib temas väga kergelt tekkida süütunne sellest, et ta ei pühenda piisavalt aega ja energiat lastele, vaid veedab selle asemel mitmeid vabu nädalavahetusi koolis. Sellisel juhul on väga tähtis oma perega eelnevalt läbi arutada, milline saab olema kogu pere aja planeerimine pingelise õppimise perioodil.
Lisaks perele on toetav see, kui õppija sõbrad ja tööandja oskavad mõista õppimise olulisust. Sõpruskond aitab inimesel end määratleda ning jagada väärtushinnanguid ja õppimise kogemusi. On õnnelikke inimesi, kes on oma sõprade hulgas lausa kangelaseks, sest on leidnud endas julgust edasi õppida.
Täiskasvanud õppija vajab õppimise tunnustamist nii perelt, sõpradelt kui ka tööandjalt.