Keemiline puhastus määris mantli

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhastusfirma.
Puhastusfirma. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Klient viis oma mantli Euroclean keemilisse puhastusse, kust talle paar päeva hiljem helistati ja teatati, et mantlile tekkisid puhastamise käigus hoopis uued plekid.

Klient viis tänavu kevadel mantli Euroclean keemilisse puhastusse, kuna sellel oli määrdunud krae, varrukad ja taskud. Paar päeva hiljem helistati talle ettevõttest ning teatati, et pärast puhastust tekkisid mantlile tumedad plekid. Klient ja puhastusfirma jõudsid kokkuleppele, et kaupleja proovib mantlit veel puhastada. See aga ei aidanud.

Klient pöördus tarbijakaitseameti poole. Mantli soetas ta enda kinnitusel disainerriiete kauplusest ja käis selle eest välja 300 eurot.

Samuti märkis klient, et mantlit oleks pidanud puhastama käsipesuna sildi järgi, tegelikult pandi see masinasse. Kuna välimine pool oli pesemisel pööratud sisse, ei olnud võimalik õigeaegselt näha, et vöödetailidest hakkas imbuma musta värvi.

Klient soovis, et puhastusfirma mantli maksumuse hüvitaks või asendaks selle samaväärse mantliga. Samuti nõudis ta puhastusteenuse maksumuse kompenseerimist summas 9,70.

Puhastusfirma nõustus hüvitisega

Euroclean kinnitas, et mantlit võis sildi kohaselt pesta 30 kraadises vees tavarežiimil, mida ka tehti. Enne pesu kaeti kunstnahast vöödetailid kinni. Sellest hoolimata tekkisid mantlile aga tumedad laigud. Kuna Euroclean järgis pestes tootja juhist, siis ei näe ettevõte endal süüd.

Vaidlus jõudis aasta lõpus tarbijakaebuste komisjoni. Komisjonis nõudis klient kompensatsiooniks 100 eurot. Euroclean kinnitas, et vöödetail seoti kinni pehme kangaga ning nööbid eemaldati. Lisaks ei ole tootja soovitanud mantlit käsitsi pesta. Seega toimus kõik vastavalt nõuetele.

Tarbijakaebuste komisjon nentis, et tarbija ei esitanud ostu tõendavat dokumenti, mistõttu ei saa ka kindlaks teha, kust ja millal mantel osteti. Seega ei saa ka kindlaks teha, kui suur on kahju. Võlaõigusseaduse kohaselt otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid selle täpset suurust ei ole võimalik öelda.

Samuti leidis komisjon, et ei ole üheselt selge, kas kahju tekkimise põhjuseks on kaupleja tegevus puhastuse käigus või hoopis näiteks tootmisviga või mantlile kinnitatud pesujuhis, mis ei vasta nõutele.

Euroclean pakkus siiski kliendile kompensatsiooniks 70 eurot ning klient nõustus sellega.

«Kui inimene saab negatiivse kogemuse, siis see levib suurele rahvamassile edasi,» rääkis Eurocleani esindaja Karmen Veeorg. Seetõttu on tema sõnul kasulikum kliendile vastu tulla, ka siis, kui ettevõte end süüdi ei tunne. Veeorg kinnitas, et tal oleks võimalus olnud minna hoopis ekspertiisibüroosse ja kulutada seal 70 eurot, mille tulemusena oleks selgunud tõenäoliselt, et toode ei vasta tingimustele, mis on kirjas etiketil. Lihtsam ja firma kuvandile kasulikum oli see raha anda kliendile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles