Lugejad: raha kinkimine on nõme

Kinkideta jõule enam ette ei kujutata.

FOTO: SCANPIX

Palju muidu igati toredaid asju sattus ebameeldivate jõulukinkide edetabelisse, kuna neid ei kingita mitte südame soovil, vaid kohusetundest. Ka raha kinkimine on mitme lugeja hinnangul tobe.

«Raha kinkida on küll tobe. Kujutage ette, kui kõik kingivad raha. Jõulude ajal annan igale sugulasele 15 eurot ja tagasi saan igalt sugulaselt 10 kuni 20 eurot ehk siis enam-vähem sama summa mille kinkisin,» kirjutas üks lugeja. Ta lisas, et äkki tasuks sellisel juhul teha kingi jagamise hetk sellisena, et kõik võtavad  oma rahakotid välja ja hakkavad omavahel raha vahetama.

«Ma ei taha üldse kingitusi. Asju on isegi liiga palju, mingeid tarbetuid vidinaid ei soovi, tarvilike asjade juures peaks kinkija teadma täpselt, mis mulle meeldib, sest mul on väga konkreetne maitse,» kirjutab teine lugeja. Ta lisab, et kohe kindlasti ei taha ta  raha. Eriti kui teab, et kinkija ise on palju vaeva näinud, et seda summat teenida. «Olen õnnelik selle üle, et saan olla koos inimestega, keda armastan ja hoian - see on kõige parem kink,» on ta veendunud.

«Mina ei taha raha. Ma ei taha selle raha eest minna poodi endale meeldivat asja ostma, sest sellisel juhul on tunne, nagu oleksin kingi oma raha eest ostnud,» kirjutab üks naine. Ta kurdab, et on tähtpäevadeks liigagi sageli raha saanud ja rahakotti see seisma on jäänudki. Kingitud rahal ei ole tema jaoks kingi väärtust. «Aga mida ma tahaksin? Tahaksin midagi ilusat, näiteks armastan salle, rätte, kingi, kotte jms asju. Tore oleks, kui mu abikaasa, kes mu maitset teab, kingiks mõne sellise kauni räti või õlaräti, oleksin õnnelik. Aga oodata on nähtavasti jälle raha,» tõdeb ta.

Ühe kirjutaja sõnul on probleem selles, et suur osa kinke ei tule enam nn südamest, vaid kohustusest. «Millegi pärast on osal inimestel arvamus, et jõuludel, sünnipäevadel jms tuleb tingimata midagi kinkida. Tavaliselt see kink on esimene poes ettejuhtuv asi (loe: rämps). Hind pole oluline, see sõltub tavaliselt kinkija egost, kui kallis ta arvab, et üks kingitus olema peaks (mida kallim, seda uhkem ju),» tõdeb ta.

«Kõige hullem on, kui sa tead, et inimesel pole raha eriti ja siis ta pingutab, et sulle Jyskist mingit päkapikukujulist seinakaunistust vms osta,» kirjutab lugeja. Ta lisab, et  isegi maast leitud paberile kirjutatud kiri on parem, kui mingi mõttetu riiulilt kiirkorras korvi lükatud saast.

«Mulle küll meeldiks saada lõhna, mõnda raamatut, ajakirja tellimust ja miks mitte ka voodipesu. Aga need asjad ei tohi olla suvalised või kingi tegija enda maitsest lähtuvad, vaid just need, mis mulle meeldivad ja huvi pakuvad,» leiab üks arvaja.

Teise kirjutaja annab teada, et ei soovi jõuluks saada kujukesi, sokke jmt. «Pahna asemel eelistan lihtsalt külalist.»

«Minu moto on see, et kui sul pole raha või tahtmist osta läbimõeldud asja, mis ei pea olema kallis,  siis ära kingigi midagi või küpseta näiteks lihtsalt korvike piparkooke,» soovitab teine lugeja.

Talle oponeerib teine arvaja, kes tunnistab ausalt, et võõraste tehtud küpsetisi või muid isevalmistatud asju ei armasta. «Ma ei ole nende valmistamise juures ise viibinud, ei oma ettekujutust nende valmimisel kehtinud hügieenitingimustest ja omatehtud käkid tunduvad alati ebapuhtad, võõraste sõrmede mudituna – kahjuks,» seisab tema arvamuses.

«Kingituse mõte on öelda seeläbi saajale: «Mõtlen sulle, oled mulle oluline.» Teha nimekirja popimatest või ebasoovitavatest kinkidest on seetõttu absoluutselt mõttetu,» leiba üks lugeja. Ta lisab, et iga inimene on isemoodi, oma soovide ja unistustega. Kui ikka tegemist on lähedasega, pole tema sõnul keeruline maha istuda ja veidi mõelda, mis talle rõõmu teha võiks. «On vaid üks reegel, mille vastu paraku ka kõige sagedamini patustatakse - kingi seda, mis saajat rõõmustaks, mitte seda, mis endale meeldib!» rõhutab ta.

Ta lisab, et on nõus sellega, et raha kinkimine on nõme ja näitab vaid seda, et kingi tegija pole viitsinud natukestki mõelda. «Muus osas sõltub kõik konkreetsest olukorrast ja konkreetsetest inimestest. Kingi näljasele võileib ja ta on õnnelik. Sellest aspektist võikski kingivalimise probleemile läheneda.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles