Lapse liivakasti too liiv karjäärist ise
18. mai 2010, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapse liivakasti on kõige otstarbekam tuua liiv ise otse karjäärist – võrreldes poesmüüdava pakendatud liivaga tuleb see vähemalt seitse korda odavam.
Ehituspood Silikaat müügijuht Teet Vare selgitas, et nende poest on võimalik liiva osta nii 25 kiloste kui ka 1000 kiloste kottidena, peale selle müüakse ka lahtist liiva, millele tuleb ise Männiku karjääri järele minna.
Kui tonnine liivakott, mille terakeste suurus jääb 0,63 ja kahe millimeetri vahele, maksab Silikaadis natuke üle 600 krooni, siis lahtise liiva tonn seevastu 86 krooni. Näiteks Tartu külje all Aardlapalu karjääris müüb Ropka Liiv samasugust liiva hinnaga 85 krooni tonn. 25 kilone liivakott maksab ehituspoodides keskeltläbi 35 krooni.
«Praegu peab müügiosakonnast liivatalongi ostma ja siis sõima Männikule,» selgitas Vare, lisades, et tonn on väikseim kogus, mida nad praegu müüa saavad, kuna väiksemat talongi hetkel lihtsalt pole.
Kui liivakasti mõõdud on näiteks 1,5 korda 1,5 meetrit ja kõrgus 25 sentimeetrit, siis sinna sisse oleks koguseliselt vaja umbes 0,5 kuupmeetrit liiva. Teet Vare sõnul on üks kuupmeeter liiva umbes 1,5 tonni, ehk sellise liivakasti täitmiseks läheks vaja 0,84 tonni liiva. «Tonn läheks rahumeeli ära ja igal juhul on hinna poolest mõttekas osta lahtine liiv, mitte kotis,» selgitas ta.
Vare soovitab liivakastide puhul kasutada just veidi jämedamateralist liiva. Peenliiv, mille terakeste suurus jääb vahemikku 0-0,8 millimeetrit, on tema sõnul nii peenike, et kui vähegi tuulisem ilm on, siis kipub too tuulega lendama. 99 protsenti liivakastidest täidetakse müügijuhi sõnul jämeehitusliivaga, mille terakeste suurus jääb 0,63 ja kahe millimeetri vahele.
Karjääri järelkäruga liiva ostma minnes tuleks arvestada, et väiksem käru ei pruugi raskusele vastu pidada või tonn liiva ei pruugi sinna ära mahtuda. Soovitavalt tuleks võtta kaasa ka paar labidaga abilist. «Sõiduautoga või järelkäruga järele minnes on kopal sellist kogust keeruline peale panna.
Tavaliselt minnakse ja visatakse liiv ise labidaga peale,» selgitas Vare ning lisas: «Kopa tegelik maht on viis tonni, ent ta saab küll võtta orienteeruvalt tonni. Aga te peate ise teadma, kas te julgete selle väikese järelkäruga otse sinna kopa alla sõita või mitte.»
Vare sõnul peaks karjääris juba selle nädala jooksul hakkama toimima ka kaardimaksesüsteem, et liiva eest maksmisel ei oleks vaja spetsiaalselt Järvele sõita. Teiseks on siis võimalik endale soetada ka väiksemas koguses lahtist liiva. «Kui te lähete tõstate järelkärusse näiteks 600 kilo, siis kaardimaksega saab selle ilusti maha arvestada,» rääkis ta.
Liivakasti põhja liiva alla soovitas Pärnu Bauhofi aia- ja koduosakonna müügimees Katrin Lehtla panna peenravaiba. «See on kilekiudriie, mis ei mädane ega lagune. Materjal laseb õhku ja vett läbi – aastateks hea kasutada,» selgitas ta. Liivakasti põhja pannakse tihtipeale ka kile, ent see ei lase niiskust läbi ning kogu vesi jääb liiva sisse.
Kahe meetri laiuse peenravaiba jooksva meetri hind on erinevates ehituspoodides umbes 23-26 krooni, 2,4 meetri laiuse paksema ehituskile meetrihind jääb vahemikku 22-25 krooni.
Liivakasti kinnikatmiseks, et loomad ning muu sodi sinna sisse ei satuks, soovitas Lehtla kasutada tavalist kilet või koormakatet.