Video: kuidas leida poeriiulilt head veini?

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vana-aasta õhtu eel seisab ilmselt nii mõnigi veini ostja nõutult poeriiuli ees ega tea, kuidas möödunut meeldejäävalt tähistada. Kogenud veiniekspert andis nõu.

Postimees külastas Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni presidendi Kristel Nõmmikuga viit Eesti suuremat jaeketti: Rimi, Prisma, Selveri, Maksimarketi ja Maxima kauplust.

Enne poodi minekut tuleb sommeljee kinnitusel kodus pisut eeltööd teha ja mõelda, millise toidu juurde jooki soovitakse – kas pühade ajal traditsioonilise hapukapsa ja seaprae, pardiliha või magustoidu kõrvale või hoopis aperatiivina. «Mina soovitaksin alustada sellest, et teha selgeks, millist marjasorti ja millise riigi veini tahetakse,» lausus naine.

«Enamikes kauplustes on veinid välja pandud riikide kaupa. Seega otsustan kodus, et soovin hapukapsa ja seaprae kõrvale viinamarjasorti Rieslingut või Pinot Gris’d ja otsin just Prantsusmaa veine,» õpetas Nõmmik. Kui teada on ainult viinamarjasort, siis tuleb läbi käia kõik riiulid, kuna Rieslingut kasvatatakse pea igal pool.

Tähelepanu tasub pöörata tootjale. «Kui usaldan tootjat, siis tean, et toode on igas hinnaklassis teatud kvaliteedimärgiga. Näiteks enim tuntud viinamarjasordid Cabernet Sauvignon või Merlot maitsevad sõltuvalt tootjast ja piirkonnast pudelis üsna erinevalt,» ütles ta.

Kahtlemata on oluline ka aastakäik – kui punavein läheb ajaga üldiselt üha paremaks ja tema väärtus kasvab, siis valge vein on mõeldud pigem kohe tarbimiseks ning pärast paari kolme aastat on ta kaotanud oma värskuse. Vaadata võib ka pudelitele kleebitud rahvusvahelisi tunnustusi. «Ma ei võtaks seda absoluutse tõena, aga kui on 10 ühesugust toodet ja ühel on selline märge, siis tasub ise järele proovida,» sõnas Nõmmik.

Ka maaletoojad üritavad oma tooteid reklaamida. Seega võib pudelitelt leida sildikesi nagu «Nautimus», «Bestwine» vms. «Tavaliselt on nende siltide taga sommeljeed, kes on tooteid proovinud. Ma loodan, et tuntud brändidel ei panda seda silti kõikide toodete peale. Ka nendesse märkidesse võiks usku olla,» arvas Nõmmik.

Uue maailma veinipudelitel on naise selgitusel enamjaolt kirjas tootja, maa, piirkond ning isegi org, viinamarjasort ja aastakäik. Väiksemale veinitundjale on vana maailma toodete valimine keerukas, kuna nõuab suuremaid eelteadmisi. «Kui võtame Prantsusmaa, siis sealne veini valmistaja eeldab, et sa tead, mida ühes või teises piirkonnas tehakse. Viinamarjasorte pudelilt enamasti ei leia,» rääkis sommeljee.

Videos demonstreerib sommeljee, mida veinipudelilt täpsemalt vaadata ja uurida ning arutleb ka keeratava korgiga veinipudelite üle. Lisaks jagab ta kommentaare pakiveinide kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles