Lugeja küsib: mis on elatisraha vähendamise aluseks, kui üks laps on majanduslikult vähem kindlustatud?

Иллюстративное фото

FOTO: SCANPIX

«Olen olukorras, kus abikaasal on eelmisest elust laps ja ta maksab mitteametlikult lapsele elatisraha (160 eurot). Kuid täna on kujunenud olukord, kus meie ühise lapse kulud katan ainukesena mina ja mul ei ole tõesti võimalik oma lapsele ühes kuus 160 eurot kulutada. Rääkimata sellest, et ka meie saaksime mõlemad oma lapsele kokku kulutada 320 eurot. Sügisel abikaasa sissetulek vähenes oluliselt. Olen aru saanud, et elatisraha vähendatakse juhul, kui üks laps jääb majanduslikult vähem kindlustatuks. Mis on need kriteeriumid/näitajad mis näitavad, et üks laps on majanduslikult vähem kindlustatud? Kuidas seda välja selgitada?» küsib lugeja.

Vastab jurist  Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.

Perekonnaseaduse § 102 lõike 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla elatise alammäära, muuhulgas siis, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Asjaolu tuvastamisel, et vanema peres kasvav laps on varaliselt vähem kindlustatum, kui elatist saav laps, lähtutakse vanema sissetuleku suurusest, vanema enda esmavajadustest ja teiste ülalpeetavate arvust. Samuti võetakse arvesse seda, kas vanema peres kasvaval lapsel on ka teine ülalpidamiseks kohustatud vanem (kui teine vanem on nt surnud, siis lasub lapse ülalpidamiskohustus täies ulatuses ühel vanemal).

Üldjuhul mõistetakse miinimummääras elatis vanemalt välja ja seda ka olukorras, mil vanemal on veel lapsi. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et vanem on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks, seega on elatise vähendamine alla miinimummäära üsna erandlik.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back