Bussifirma loobub tihenenud rongiliikluse tõttu enamikest väljumistest

Sauelt Tallinna tööl käivat Aino Jürissoni pahandab bussiliikluse hõrenemine.

FOTO: Toomas Huik

Kui seni oli Tallinnast Sauele argipäeviti 35 väljumist ja nädalavahetusel 21, siis 6. jaanuarist jääb alles vaid 16 väljumist tööpäeviti. Liini teenindava Hansabussi teatel on kärpe põhjuseks tihenev rongiliiklus, mis jätab nad sõitjateta.

«Meele teeb mõruks, ja eriti nädalavahetuse busside kadumine, sest kuidas ma nüüd Tallinnas tööl hakkan käima,» sõnas reede õhtul Saue bussi oodanud 77-aastane Aino Jürisson. Kui Sauel peatub buss muuseumis töötava naise kodu lähedal, siis raudteejaama on tal tükk maad minna ning rongiga pealinna sõites tuleb varuda lisaaega, et Balti jaamast soovitud kohta jõuda, samas kui bussiga sai südalinna. «Kuidas nüüd käia teatris või kinos, kui viimane buss tuleb 19.30? Kui sul endal autot pole, on Sauele saamine hullem kui Saaremaale,» kurtis proua.

Bussigraafiku hõrenemine teeb muret ka kolme lapse emale Greta Silberg-Käärikule (38), kelle tütred käivad pealinnas trennis. «Kui tüdrukud ühe bussi peale ei jõudnud, siis poole tunni pärast läks järgmine, aga nüüd tuleb neil tund aega oodata,» rääkis ta. Mitu korda nädalas Mustamäele sõitvatele lastele pole rongist abi. «Seni bussiga sõitnud inimestel oli selleks oma väga kindel põhjus ja ma ei usu, et nad hakkavad rongiga sõitma. Minu linnaosast on raudteejaama nii pikk maa, et jala seda naljalt ei käi,» tõdes naine.

«Hansabuss vähendab sõiduplaani majanduslikel põhjustel, sest reisijate arv on alates raudtee remondi lõppemisest ja uute rongide tulekust vähenenud 20 protsenti ja see on toonud kaasa piletitulu olulise vähenemise,» põhjendas Hansabussi juhatuse liige Andres Puskar. Kuna uuest aastast kehtima hakanud rongide sõiduplaani järgi kasvas väljumiste arv veelgi, oli Hansabussi esindaja veendunud, et sõitjaid jääb veel vähemaks.

Puskari sõnul on Tallinna-Saue liin kommertsliin. «See tähendab, et vedaja peab liini kulude ja tuludega iseseisvalt hakkama saama erinevalt sotsiaalettevõttest Elronist, kelle kuludest 2/3 katab riik,» lisas ta.

Kahjumi korral on bussifirmal kolm valikut: tõsta pileti hinda, vähendada liinimahtu või liin sulgeda. «Pileti hinda oktoobris juba korrigeerisime ja natuke tõusevad uuest aastas lisaks 30 päeva kaardid, samas peame arvestama rongipiletite hindadega, et käärid hindade vahel liiga suureks ei läheks,» rõhutas Puskar.

Bussifirma juhi sõnul teistel nende teenindavatel liinidel kärpeid oodata ei ole. Ta lisas, et samas vaatab ettevõte, mis hakkab juhtuma, kui uued rongid hakkavad teenindama kogu Eestit. Ta oli veendunud, et seda teevad kindlasti kõik bussivedajad.  veendunud.

«Kui riik on otsustanud, et rongiliiklus on prioriteet ja nad on nõus sellele väga palju maksumaksja raha kulutama, sest rongipilet on minu arvates meelega viidud paljuski madalamaks kui praegu bussipilet – mis on selgelt märk, et soovitakse reisijad busside pealt rongile saada ning bussiliinid välja suretada –, siis kahjuks pole eraettevõtja enam suuteline konkurentsis püsima, sest meie kulud peab kinni maksma reisija läbi piletihinna,» ütles ta. «Kindlasti pannakse järgmisel aastal väga paljud bussiliinid kinni,» oli ta veendunud.

Eesti Bussi pressiesindaja Gert Hankewitzi sõnul on raske ennustada, millist mõju avaldab uute rongide sõiduplaan bussifirmade tegevusele. «Kindlasti sel oma mõju on, kuid hetkel oleks liiga ennatlik rääkida sellest tingitud graafiku- või hinnamuudatustest,» ütles ta.

Harjumaal avalike liinide haldamisega tegeleva MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektori Ago Kokseri sõnul bussisõitjate hulk suureneb, kuid nendel liinidel, mis teenindavad reisijaid raudtee piirkondades, on sõitjaid veidi vähemaks jäänud. Nende keskusel väljumiste vähendamist 2014. aastal plaanis ei ole, samas pole neil ülevaadet kommertsliinide kavadest.

Rapla maakonnas muudeti uue rongigraafiku tõttu mitme maakonnaliini väljumiste aegu, kuid ühegi liini sulgemist ette näha ei ole.

«Praegu ei oska öelda, kuidas saavad hakkama meie kaugliinide vedajad konkurentsis tiheneva rongiliiklusega. Veel pole nende poolt ka kurtmist kuulda,» sõnas Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Raivo Kont-Kontson.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles