Nõudlus kuldmüntide järele kasvab

2007. aastal tähistati Eesti krooni taastamise 15. aastapäeva kuldmündiga.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Vaatamata kulla hinna langusele peaaegu kolmandiku võrra läheb füüsilise kulla ehk kuldmüntide müük väga hästi. Maailma kullanõukogu (World Gold Council) andmetel kasvas kuldmüntide müük eelmise aasta kolmes esimeses kvartalis 63 protsenti, 241,6 tonnini.

Kanada kuldmünti Gold Maple Leaf, mida on võimalik osta näiteks Tavidist, müüdi eelmise aasta kolme kvartaliga peaaegu kaks korda rohkem kui aasta varem. Austraalia kuldmüntide ja -plaatide tootja The Perth Mint müügimaht kasvas eelmisel aastal 41 protsenti, 754 635 untsini (24,26 kiloni).

Investeerimisfirma TD Securities toor­ainete varemstrateeg Bart Meleck ütles ajalehele The Wall Street Journal, et kuldmünte ostavad peamiselt väikeinvestorid, kes näevad väärismetallis kindlustust finants­šokkide vastu. Sellised investorid ostavad kulda aastakümneteks ja näevad praegust hinnalangust võimalusena soetada väärismetalli odavamanalt.

«Neil ei ole survet, et peaksid aastast tootlust saama,» ütles Meleck majanduslehele.

Kuldmündid moodustavad umbes kümme protsenti maailma kullanõudlusest, ülejäänud metalli kasutatakse peamiselt juveelitööstuses ja investeerimiskullana.

Kulla hinnale avaldavad mõju peamiselt füüsilise kulla nõudlus ja pakkumine, millest olulisem on nõudlus investeerimiskulla järele, aga globaalsel tasandil mõeldakse investeerimiskulla all eelkõige kullakange, mis on börsil kaubeldavate kullafondide tagatiseks.

Nimelt on füüsilise kulla fondid tagatud reaalse väärismetalliga. Juhul kui investorid ostavad fondiosakuid juurde ja kulla hind tõuseb, peavad fondid ostma juurde ka kulda. Kui aga investorid müüvad fondiosakuid ja väärismetalli hind langeb, vähendavad kullavarusid ka kullafondid.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles