Elroni juhtkond: istekohti jääbki nappima, suvel lisandub rataste mure

Rongisõitjad on kurtnud Elroni uutes rongides tipptunni ajal ruumipuudust. Osale reisijatele ei sobi aga väljumisaeg. Foto: Liis Treimann

Elroni juhid möönsid eilsel pressikonverentsil, et rongides napib edaspidigi istekohti ning ilmselt tekib tulevikus probleem jalgrataste mahutamisega rongi.

Eesti rahvas peaks olema rahul, sest olles suhelnud naaberriikide rongitarnijatega, on Eesti üks väheseid riike, kus on kogu rongipark ühe aasta jooksul välja vahetatud. See on väga suur asi,» ütles Elroni nõukogu esimees Toivo Promm eilsel pressikonverentsil. Promm lisas, et soovib reisijatelt pisut kannatust.

Elroni juhatuse liikme Riho Seppari sõnul on uued rongid laiemad kui vanad. «Kui öeldakse, et on kitsas istuda, siis meie rong on 3,5 meetrit lai, aga vanad olid kolm meetrit laiad,» rääkis Seppar. Ta kinnitas, et istekohad on laiemad, kui eeldavad euronõuded.

«Me oleksime võinud teha nii nagu vanades rongides, et paneme kitsa istme ja ütleme, et sinna mahub kolm inimest. Meie seda teed ei läinud,» ütles Seppar. Tema sõnul on igal istekohal käsitoed, et oleks mugavam istuda. Uued rongid on tehnilise lahenduse poolest viimane sõna, näiteks salvestavad rongid oma pidurdusenergiat. «Selliseid ronge pole praegu Euroo­paski,» kinnitas ta.

Suurema täitumusega liinidel lubab Elron sõitma panna pikendatud rongikoosseisu. «Rongide pikendamine hakkab välja nägema nii, et ühendatakse kaks koosseisu omavahel. See võtab aega umbes kolm minutit, see käib automaatselt ja seda saab teha rongijuht ise,» kirjeldas Seppar. Sellised ühendrongid peaksid ära mahtuma 150 meetri pikkuste perroonide äärde.

Kui aga inimene soovib väljuda jaamas, kus on lühike perroon, siis tuleb tal Seppari sõnul valida ühendrongi esimese rongi keskmine uks, kuna teise rongi uksed seal ei avane. Kui aga inimene on sõitu alustades sattunud ühendrongi teise rongi, siis Seppari sõnul suunab piletimüüja inimese õigesse vagunisse ning vajadusel peaks jõudma jaamas vagunit vahetada.

Seppar möönis, et ilmselt tekib suvel probleeme jalgratastega, kuigi vagunis on nende jaoks kümme kohta. «See probleem ilmselt jääb, sest me ei saa tekitada rongi ala, kus on ainult rattad ja ei ole istekohti,» möönis ta. Seppari sõnul oleks selle probleemi lahendamisel ilmselt abiks see, kui rajada raudteejaamadesse jalgrattaparklad. Küsimusele, kas edaspidi tuleb rongis rattale pilet osta, vastas ta, et esialgu mitte.

Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul on uued rongid tehniliselt töötanud laitmatult, küll on probleeme olnud rongi infosüsteemidega. «Probleem on selles, et kuna infosüsteem töötab GPSi süsteemi baasil, siis Eestis on metsade vahel kohti, kus on probleeme satelliitsignaali kättesaamisega,» selgitas ta ja lisas, et nüüdseks on süsteemi juba täiendatud, et suurendada selle töökindlust.

Rääkides probleemidest piletimüügil, sõnas Ossip, et Elronil oli 31. detsembril alates kella 23st kolm tundi aega, et piletimüügisüsteemi vastavalt sõiduplaanile korda teha. «Me teadsime, et see aeg on hästi lühike ja andmete sünkroonimisel võib tekkida vigu. Me oleme neid vigu kogu aeg korrigeerinud ja praegu saan öelda, et enamik suuremaid vigu on parandatud,» lausus ta.

Diiselrongide uus sõiduplaan hakkas kehtima 1. jaanuaril, kuid Ossipi sõnul muutub see taas 1. juunil. «Lisame lähinädalatel väljumisi. Hea näide oleks Rapla-Tallinna suund, kus praegu on inimestel võimalik jõuda pealinna pool kaheksa või natukene enne üheksat,» rääkis Ossip. Ta lisas, et enne kui hakata mõnda neist rongidest pikemaks tegema, on Elronil kavas käiku panna hoopis uus rong. «Inimesed hajuvad nende rongide vahel ära,» ütles ta.

Ossipi sõnul võiks toitlustus olla pikamaarongides, aga seda saab teha vaid istmeid vähemaks võttes. «Kui me tahame seda hästi teha, siis selleks peame tegema täiendavaid investeeringuid. Kui ma vaatan viimaste päevade tagasisidet, siis peame läbi arutama, kas me läheme seda teed, et piltlikult öeldes võtame kuus istet vähemaks, või säilitame need,» sõnas ta.