Kuna jaanuari algusest alates on mitmed rongireisijad pidanud püsti seisma rongides, mis liiguvad kuni 120 km/h, siis on inimestel tekkinud mure, kui ohutu see reisijate jaoks on. Asjatundja kinnitusel ei ole reisijatel põhjust muretsemiseks.
Asjatundja: rongi kiirpidurdus ei ole püstiseisjatele ohtlik
13. jaanuar 2014, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele, kas kaugliini rongis võib inimene püsti seista, vastas tehnilise järelevalve ameti raudteetranspordi osakonna juhataja Margus Meius, et Eesti-sisese rongiliikluse puhul ei ole tegemist kaugliinidega.
Meiuse sõnul ei sätesta Eestis raudteetranspordi vahendite kasutamist reguleerivad õigusaktid piiranguid reisiveoteenuse osutamisel reisijate püsti seismisel rongis.
«Seega rongis vaba istekoha puudumisel võib reisija rongis püsti seista. Ka Edelaraudtee ASi opereeritud ületäituvusega liinidel seisid reisijad rongis püsti,» rääkis Meius.
Kuigi inimestele võib tunduda püstiseismine kiirpidurduse korral ohtlik, siis Meiuse sõnul see nii ei ole.
«Rongi kiirpidurdust ei saa võrrelda nt bussi äkkpidurdusega, kuna rong liigub rööbastel ning kiirpidurdus on kiire, kuid sujuv. See tagab püsti seisvatele reisijate püsti seismise ka rongi kiirpidurduse korral,» rääkis Meius. Rongi puhul ei saa ametniku sõnul äkilist kiirpidurdust tekitada ka tehnilise olukorra tõttu, kuna sel juhul saavad kannatada rongi rataste veereringid ning rööbaste pealispinnad.
Rongi kiirpidurduse korral rakendatakse ühekorraga kogu rongi automaatpidurisüsteem ja see tagab rongile lühima võimaliku pidurdusmaa. «Automaatpidurite rakendumisel rongi rataste kinnikiilumise vältimiseks vähendab automaatika piduriklotside survet piduriketastele vastavalt vajadusele rattapaaride kaupa. Rongi seisma jäämise pidurdusteekond sõltub rongi massist ja liikumiskiirusest,» selgitas ta. Ta lisas, et rongi kiirpidurdus ei ole sama järsk kui bussis.