Ehkki Eesti tervishoiusüsteemi märkimisväärsed sammud on oluliselt vähendanud vastsündinute, imikute ja laste suremust, siis on eeskujulike saavutuste kõrval jäänud vajaliku tähelepanuta haiged ja enneaegsed vastsündinud haiglas ning hoolekandes.
Haiged ja enneaegsed vastsündinud ei tunne haiglas piisavalt ema lähedust
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
17. jaanuar 2014, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide sihikindel töö ja ravitulemused on suurepärased ning vastsündinute elulemus on kõrge, teatas lastekaitse liit. Eeskujulike saavutuste kõrval on jäänud vajaliku tähelepanuta haiged ja enneaegsed vastsündinud haiglas ning hoolekandes.
Kauaaegne lastearst, meditsiiniteaduste doktor ja rinnaga toitmise Eesti edendamise komitee liige Adik Levin rõhutas, et lapse tervisele ja arengule aitab kaasa ema, isa ja kogu perekonna lähedus. «Pere ei saa olla teisejärguline ning suhet lapsega tuleb hoida, parandada ja tugevdada eriti haiglasoleku ja raviperioodil. Haigetele lastele tuleb luua haiglates ja hoolekandes samad tingimused, mis tervetele lastele,» kinnitas Levin.
MTÜ Lastekaitse Liit, UNICEF Eesti ning Eesti Lastearstide Selts korraldasid koostööümarlaua, kus tõstatusid kitsaskohad ja arutati lahendusettepanekuid lapse heaolu edendamiseks ning tervise kaitseks haiglas viibimise ajal ja väljaspool seda.
Koostööümarlaud, millest võttis osa 32 siduserialade spetsialisti, keskendus haigete ja enneaegsete vastsündinute toetamisele läbi perekeskse lähenemise, et rakendada perekeskset põhimõtet uuenevas lastekaitseseaduses, riikliku tasandi laste ravi- ja hooldusprotsessis. Ümarlaual arutati Eesti initsiatiivi tõstatada lahendused kõikide laste heaolu tagamiseks rahvusvahelisel tasandil, seda lapse õiguse konventsiooni täiendamise kaudu.
Need kolm sammu perekeskse ravi- ja hooldusmudeli juurutamisel eeldavad muutusi ka käitumistavades ja toetavas seadusandluses, et toetada ja parandada lapse arengut suhtes vanematega, kus on tagatud lapse sünnijärgne ühendus ema ja isaga ööpäevaringselt.
«Tähtis on lapse edasine elukvaliteet. Oskusliku meditsiiniabi kõrval on samaoluline ümbritseva keskonna mõju. Eeskätt kontakt emaga ja isaga juba koheses sünnijärgses perioodis, millel on lapse edasisele arengule ja lapse ning vanemate lähedussuhte kujunemisele suur positiivne mõju,» tõdes oma sõnavõtus Liis Toome, Eesti Lastearstide Seltsi president.
Ümarlaual tõdeti, et perekeskse ravi juurutamiseks ja rakendamiseks on vaja täiendavalt lapsevanematele hooldus- või lisapuhkust ning hooldaja toetuse põhimõtete ümbervaatamist.
Ettepanekud haigete ja enneaegsete vastsündinute õiguste tagamiseks esitatakse riigikogu sotsiaalkomisjonile, sotsiaalministeeriumile, välisministeeriumile.