Riidepoode Säästur1 pidav Tiiu Tedremäe ütleb, et poed on pisisulide ees võimetud, sest karistused neid ei hirmuta. «Kaupmees ootab politseid tund aega, kaks tundi vormistame pabereid ja varas on paari päeva pärast juba tagasi,» kinnitab ta.
Video: nahaalne varas tuli tagasi müüjaid sõimama
24. jaanuar 2014, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud esmaspäeval tabasid Viru väljaku ääres asuva Säästur1 riidepoe müüjad teolt taaskord inimese, kes üritas kaupa varastada. 33-aastane naine oli eemaldanud riietelt turvaelemendid ning toppinud rõivad riiuli taga kotti.
«Kauplusest väljuda ta ei jõudnud, sest pidasin ta kinni. Jah tean, et keegi pole enne varas, kui ta pole poest lahkunud, kuid mulle tuli suureks üllatuseks see, et kui saabus politsei, siis politsei ütles, et turvaelementide eemaldamine pole veel vargus. See oli justkui ämbritäie külma veega üle valamine,» ütles riidepoodide Säästur1 juht Tiiu Tedremäe.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich kinnitas, et turvaelementide eemaldamisega kahjustas inimene müüdavat kaupa ja tekitas varalist kahju. Seega pani toime süüteo, mille eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi või aresti.
«Rahatrahvi või aresti saab varas küll, aga kuhu jääb hüvitis kaupmehele rikutud kauba ja raisatud aja eest?» küsis Tedremäe.
Tedremäe: tegemist on «kalkulaatorvargaga»
«Kuna kohapeal käinud patrullpolitseinik hindas olukorda ning kvalifitseeris süüteo vara kahjustamist käsitleva, mitte vargust käsitleva paragrahvi järgi, on tegemist puhtalt kvalifikatsiooni küsimusega. See ei tähenda kindlasti seda, et rikkumist toime ei pandud ning kahtlusalune pääseb karistuseta. Kuna menetlus alles käib, siis lõplik süüteo kvalifikatsioon ning isiku lõpliku karsituse selgitab menetluse käik,» selgitas Uldrich.
Tedremäe sõnul oli tegemist «kalkulaatorvargaga», kellel oli kaasas veidi üle 60 euro. Sellise summa väärtuses plaanis ta Tedremäe sõnul ka varastada. Vahele jäämisel pakkus võimalust kaup välja osta.
Kriminaliseerimise määr on hetkel 64 eurot ning Tedremäe kahtlustab, et naine ei plaaninudki suurema summa eest asju võtta «Tal tuli telefonikõne ja eks tal läks midagi sassi. Igatahes võttis ta veel turvaelemendi ära kinnastelt ja see summa läks lõhki. Neid kindaid ta kotti ei pannud, aga andsin need politseile siiski edasi,» rääkis Tedremäe.
Ta on kindel, et kui kriminaliseerimise määr tõstetakse 200 eurole, siis toob see poepidajatele kaasa suuremad probleemid ja kahjud. «Kalkulaatorvargad hakkavad kotis lihtsalt kandma 200 eurot ja proovivad rohkem varastada,» oli Tedremäe nördinud.
«Nad varastavad ju kogu ühiskonna tagant – varastavad politsei ja uurijate aega, siis istuvad maksumaksja raha eest trellide taga.»
Tedremäe ei mõista, miks ei ole Eestis varguste suhtes nulltolerantsi ja liigume hoopis vastuvoolu. «Krimilaliseerimise määra muutmisega soovib riik lihtsalt oma mainet tõsta,» arvas ta.
Kahe päeva pärast poes tagasi
Teolt tabatud naine oli juba kahe päeva pärast poes tagasi. Seekord oli tal kaasas meessoost tuttav, kes Säästur1 müüjaid ähvardas ning päris aru, miks politseile avaldus kirjutati.
«Vargad ei karda enam mitte midagi, meie peame neid kartma. Kust meie teame, millise jõugu esindajad need on. Karistused neid ei takista, vargad on nagu pühad lehmad. Varga suhtes on selline demokraatia Eestis, kaupmehed on täiesti üksi jäetud,» rääkis Tedremäe, kelle sõnul peaksid karistused olema karmimad ning kui on ilmne, et inimene varastas, siis peaks rakendama kiirmenetlust. «Kiiruseületaja saab ju kohe trahvi,» tõi ta näite.
Konkreetne naine segas poe tööd kokku kolm tundi. «Kesklinnas ootab kaupmees politseid tund aega, kaks tundi vormistame pabereid ja varas on paari päeva pärast juba tagasi,» ütles Tedremäe. Lisaks tuli läbi vaadata turvakaamera ning sealt vajalikud salvestised politseisse viia.
Uldrichi sõnul võib olla, et politseil kulus kohale minemiseks tund või isegi rohkem, sest patrullid reageerivad esmalt väljakutsetele, kus on ohus inimese elu ja tervis. Kuna väljakutsete arv oli suur, siis tõenäoline, et poevarguses kahtlustatava ülevõtmine turvatöötajatelt ei olnud järjekorra esimeses otsas.
Kasulikum sulilt raha võtta
Tedremäe rõhutas, et säärased pisisulid kulutavad politsei ressurssi kõvasti. Ta on mõelnud, et kaupmehele ja riigile on kasulikum isegi sulilt varguskatse korral raha vastu võtta, kuid missioonitunne seda ei luba.
«Olen kinni pidanud inimese, kes on tekitanud kahju. Sellele lisaks pean raiskama oma väärtuslikku tööaega ja lõpuks nagunii lastakse ta tänavale uuele ringile,» ütles Tedremäe.
«Nii varguse kahtluse kui ka kauba rikkumise kahtluse korral tuleks alati politseile teada anda, nii nagu see naisterahvas tegi. Kirjeldatud juhtumi puhul, kus poe esindaja pidas kahtlustatava kinni ja andis politseile üle on eriti tänuväärne, kuna isikul ei olnud võimalik põgeneda, mis kindlasti aitas kaasa politseitööle,» ütles Uldrich.
Tedremäe soovib lõpetuseks küsida lugejate arvamust, kuidas suhtuda sellesse, kui inimene eemaldab poes kaubalt turvaelemendid ja topib kauba siis kotti. «Kas turvaelemente võib niisama eemaldada või on tegemist ikka plaanitud vargusega?» küsib Tedremäe.