Kosmeetika on pikanäpumeeste seas hinnas, sest seda on mugav varastada. Varastatud kraami peitmisel ei ole varaste fantaasial piire.
Vargad peidavad kosmeetikat kehaõõnsustesse
25. jaanuar 2014, 18:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lihtne reegel on, et varastatakse asju, mis mahuvad hästi taskusse, mida on lihtne võtta, mida inimene ei raatsi oma raha eest osta või millel on edasimüümisel suurem väärtus,» rääkis G4S Eesti valvedivisjoni teenistusjuht Kaido Kalamets. Nii on varaste seas hinnas kallis alkohol, riided, aga esmapilgul kummalisena tunduvad kaubad nagu säästupirnid. «Kui vaadata, kui palju maksab hõõglamp ja kui palju LED- või säästupirn, siis hinnavahe on ju märgatav. Üks maksab sente ja teine kümmekond eurot,» rääkis Kalamets. Kindlasti kuulub tema sõnul varastatud kaupade esikolmikusse kosmeetika, mida võetakse nii supermarketist kui peenest kaubamajast.
«Nende testrid on alati väljas, neid saab kohapeal proovida ja siis mingil hetkel pannakse see kas kotti või varrukasse,» rääkis turvafirma esindaja.
Kalametsa sõnul ei saa öelda, et tegu oleks pidevate juhtumitega, aga on ette tulnud juhtumeid, kus vargad peidavad ripsmetuši oma tuppe. «Ma tean ühte juhust, kus neid esemeid oli naisterahval mitu ja politsei läks temaga günekoloogi juurde,» tõi ta näite. Küsimusele, kuidas selliseid vargaid üldse tabada osatakse, vastas Kalamees, et jälgitakse inimesi, kes võtavad küll kauba, aga seda tagasi ei pane.
«Kui pärast seda on proovikabiin kohe üle vaadatud ja seal ka neid esemeid ei ole, siis kusagil peavad need ju olema ning eeldatavasti on need temaga kaasas,» rääkis Kalamets. Kui kadunud esemeid ei leita inimese taskust ja kotist ning kahtlustatav ei oska öelda, kus need on, siis kutsutakse välja politsei.
Kui mõnes netiportaalis müüakse väga kallist kosmeetikat väga odava hinnaga, siis Kalametsa sõnul ei saa välistada, et see võib olla varastatud. Ta selgitas, et osa inimesi varastab asju enda jaoks ega lähe seda kuhugi müüma. «Aga kui varastatakse suures koguses, siis on selge, et mitte enda tarbeks, vaid müügiks,» rääkis ta. Ta tõi näite krooni ajast, kui varastatud kosmeetika summa küündis 15 000 kroonini ning supermarketist varastatud asjad mahtusid kahte peopessa ära. «Sellisel juhul on ju selge, et varastati edasimüümiseks,» rääkis ta.
Kalametsa sõnul jääb poevargusi pisut vähemaks, küll aga on rohkem neid, kes varastavad enda tarbeks, mitte müügiks. «Nad ei ole mitte totaalses rahahädas, vaid peale vaadates täiesti tavalised inimesed,» sõnas ta.