Lugeja küsib: miks ei saa passi järgi minemist volitada teisele isikule?

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Passide riigilõiv.
Passide riigilõiv. Foto: Marko Saarm / Sakala

«Kui inimene volitab enda jaoks usaldusväärse inimese, siis ei tohiks politseil küll mingeid küsimusi olla, sest inimene võtab ise selle vastutuse. Firmatehinguid ning isegi kangete retseptiravimite ostmist saab volitada. Kuidas riik saab olla 100 protsenti kindel, et volitatav neid rohte ise põske ei pista? Mida te neist sõrmejälgedest passi kätteandmisele ikka võrdlete - kardate, et paari nädalaga sõrmejäljed muutuvad? See on ju päevaselge, et riigil ei maksa nõudmistes absurdini minna!» kirjutab lugeja.

Vastab politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo nõunik Katrin Rohtla.

Dokumendi isikliku väljastamise nõue tuleneb isikut tõendavate dokumentide seadusest.  See tuleneb vajadusest vähemalt korra dokumendi välja andmise menetluses vahetult veenduda esitatud andmete õigsuses. Näiteks, et esitatud fotot ei ole eelnevalt töödeldud, kõik andmed on esitatud ühe ja sama isiku kohta jne.

Kuna isikut tõendavat dokumenti on teatud juhtudel võimalik taotleda posti ja e-posti teel, siis väljastamisel kolmandale isikule ei ole dokumendi väljaandjal võimalik piisava kindlusega veenduda, et dokument on välja antud õigele inimesele õigete andmetega. Passi väljastamisel kontrollitakse, et kiip on loetav ning isikustamise käigus on dokumenti kantud õige isiku sõrmejäljed.

Erandkorras inimestele, kellel raske haiguse või puude tõttu ei ole võimalik teenindusse tulla, läheb ametnik, sotsiaaltöötaja või eestkostja koju nii taotlust vastu võtma kui ka dokumenti väljastama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles