Maitsekad ja mugavad üürikorterid

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eluks vajalikud asjad on olemas: siia võib kasvõi kohe sisse kolida.
Eluks vajalikud asjad on olemas: siia võib kasvõi kohe sisse kolida. Foto: MOJO DESIGN

Kuna paljud elamispinna üürijad eelistavad stiilselt sisustatud ruume, laseb osa üürileandjaid enne lepingu sõlmimist sisearhitektil maitseka elamise kujundada. Neist lahendustest tasub snitti võtta neilgi, kes soovivad oma kodus uuendusi teha.

Kui maja- või korteriomanikuga arutab sisearhitekt kujunduse – nii ruumijaotuse kui ka materjali-, mööbli- ja valgustivaliku – sageli läbi juba ehitise projekteerimise ajal, siis üüripinna puhul tuleb arvestada olemasolevate tingimustega, nendib Ilona Põldme MOJO Designi stuudiost. Tema sõnul on ajutise kodu kujundamine omamoodi huvitav – kuna ei tea, kes sinna elama asub, tuleb lähtuda elamispinna eripärast ja muidugi eelarvest.  

Otstarbekust rõhutades

Põldme on nn võtmed-kätte-kortereid varem sisustanud Merko Ehitusele ja arvestab nüüd üürikorteritega tegeldes nendesse elama asunute hinnanguid. Kõige rohkem ollakse rahul selliste viimistlusmaterjalide, tekstiilide ja muuga, mille hinna ja kvaliteedi suhe on paigas.

Sisearhitekt soovitab eluruumide põrandale vastupidavat puitu, näiteks tamme- või saarelaudparketti. Kui sedasorti põrandaid õlitada või lakkida ja pidevalt hooldada, peavad need ajaproovile vapralt vastu.

Esemeid on lihtsam sobitada heledate seintega ruumidesse, mida võib ka elavdada paari rulli dekoratiivtapeedi ja/või rõõmsatooniliste vaipade-kardinatega. Viimati nimetatuid valides peab alati silmas pidama kogu kodu kujundust.

Kõige kallimaks läheb vannitoa ja köögi sisustamine. Piiratud võimaluste puhul tasub hoolikalt kaaluda, kui palju ja milliseid põranda- ja seinaplaate, valamuid, segisteid jm valida.

Igale korterile midagi erilist

Põldmele meeldib mööblit disainida ja seepärast annavad tema kujundatud kodudele näo n-ö rätsepatööna valminud kapid-lauad-riiulid.

«Avatud köögiga elutuba saab nutikalt liigendada kapiseinaga, mille ühele poole jääb toidutegemise ala ehk köök ja teisele poole, mida piirab näiteks tapeediga viimistletud pind, söögitoa tsoon, kus ümber koguka laua mahub istuma suurem seltskond. Edasi tuleb televiisori vaatamise ala,» räägib sisearhitekt.

Kui korterite puitmööbel on tehtud Põldme jooniste järgi, siis diivanid valib ta tihti Eesti tootjatelt. Eestimaist eelistades tellib ta ka tekstiilid – kardinad, päevatekid, vaibad jne – kodumaistest firmadest, valgustite puhul aga eelistab Põhjamaade disainerite lihtsa vormiga loomingut.

«Vahelduseks meeldivad mulle ka sellised kujundusprojektid, kus viimistlusele ja sisustusele tuleb valida aknakatteid, köögiriistu ja lauanõusid. Just viimaste leidmine on väga lõbus töö,» räägib sisearhitekt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles