/nginx/o/2013/11/27/2651170t1he196.jpg)
«Olen töötaja ja ütlesin töölepingu katseajal üles teatades tööandjale ette 3 päeva, nüüd nõuab tööandja hüvitist, et ma nii vähe ette teatasin. Kas tööandjal on õigus nõuda hüvitise maksmist?» küsib lugeja.
Lugeja küsib: kas pean maksma hüvitist, kui ütlen töölepingu üles katseajal?
29. jaanuar 2014, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 96 kohaselt saavad nii töötaja kui tööandja katseajal üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu, järgides lühendatud 15-kalendripäevast etteteatamistähtaega. Katseaja eesmärgist lähtudes on ülesütlemisavaldus kehtiv, kui see on tehtud teisele poolele teatavaks hiljemalt katseaja viimasel päeval. Siinkohal ei oma tähendust, et sellisel juhul lõpeb töösuhe pärast katseaja lõppemist.
Etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel (TLS § 100 lõige 5). Hüvitist on õigus saada töötaja keskmise tööpäevatasu alusel nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati.
Seega katseajal oleks tulnud tööandjale 15 kalendripäeva ette teatada töölepingu ülesütlemisest ja etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitise maksmist vähem etteteatatud päevade eest. Kui töötaja vabatahtlikult ei nõustu hüvitist maksma, on tööandjal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.