Lugeja küsib: kuidas kohtutäitur teeb kodus vahet minu ja mu elukaaslase varal?

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

«Kui elukaaslasel on võlg, mida nõutakse sisse kohtutäituri kaudu, siis kuidas suhtutakse sellesse varasse, mis tegelikult on ostetud kellegi teise raha eest, st põhimõtteliselt kuuluvad kellelegi teisele? Ma ei ole elukaaslasega abielus. Kokku kolides tekkis palju sellist nn ühisvara, mis tegelikult kuulub mulle. Olen lugenud, et kohtutäitur võib külastada kodu ja arestida vara, kuid kuidas on lugu just sellise olukorra puhul?» soovib lugeja teada.

Vastab kohtutäiturite ametikogu esimees Janek Pool.

Vastuseks esitatud küsimusele märgin, et täitemenetluses reguleerivad sissenõude pööramist vallasasjadele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS)  §-d 64–74 ning 222. Esitatud küsimuses toodud olukorra lahendamisel saab aluseks võtta eelkõige TMS § 73 lõike 2 ja § 77 lõigete 2 ja 3 sätted. TMS § 73 lõik 2 sätestab, et kui kolmas isik väidab arestimisel, et arestitav asi on tema omandis, kantakse arestimisakti märge vastuväite kohta ning kohtutäitur selgitab kolmandale isikule tema õigust esitada hagi vara arestist vabastamiseks.

TMS § 77 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et:  kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata.

Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, selgitab ta kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi.

TMS § 222 sätestab kolmanda isiku õigused vara arestist vabastamise taotlemisel või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks.

 Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib kolmas isik esitada ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu.

Hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.

 Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles