Ravikindlustuse seaduse § 53 lõike 5 järgi esitab kindlustatud isiku tööandja töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul, alates töötajalt töövõimetuslehe saamise päevast. Haigekassa ei maksa kindlustatule töövõimetushüvitist nende lehtede eest, mis on esitatud haigekassale hiljem kui 90 kalendripäeva pärast lehele märgitud tööleasumise päeva. Juhul kui töötajal jääb hüvitis saamata tööandja süül, on tal õigus lähtuvalt võlaõigusseadusest nõuda tööandjalt tekkinud kahju hüvitamist (www.haigekassa.ee).
Seega pole tööandjal õigus töövõimetuslehte kinni hoida survestamaks töötajat selgitusi andma. Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel ning pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik kokkuleppe teel lahendada (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 3).
Kui leiate, et Teie õigusi on rikutud, saate pöörduda töökohajärgse töövaidlusorgani poole. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise üldine tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumisel on neli kuud. Saamata töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Tööinspektsiooni piirkondlike töövaidluskomisjonide kontaktid, selgitused avalduse koostamise juurde ja avalduse näidise leiate tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku tööinspektsiooni juristi poole.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
