Paberkotid koormavad loodust õhukestest kilekottidest rohkem
31. jaanuar 2014, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas omapoolsete märkustega EL-i direktiivi eelnõu vähendada õhukeste kilekottide kasutamist, kuid samas leidis, et õhukeste kilekottide asendamine paberkottidega võib olla loodusele koormavam.
«Oleme kilekottide kasutamise vähendamise poolt, aga rakendatavad abinõud peavad olema mõistlikud ja ei tohi tarbijatele ega kaupmeestele tekitada lisaprobleeme. Kui näiteks asendada õhukesed puu- ja köögiviljade kilekotid paberkottidega, siis see võib olla loodusele koormavam kui kilekotid,» ütles EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas. Ta lisas, et ennetava tegevuse kõrval peaksid liikmesriigid jätkuvalt tähelepanu pöörama ka pakendijäätmete kogumise süsteemi toimimisele.
EL-is kasutatakse keskmiselt 189 kilekotti inimese kohta aastas, liikmesriigiti jaotub see ebaühtlaselt. Plastkandekottide kasutamist on edukalt vähendatud Saksamaal, Iirimaal, Slovakkias, Ungaris ja Suurbritannias. Euroopa Komisjoni hinnangul peab kehtestama rangemad abinõud üle Euroopa.
Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on välja toodud, et 2010. aastal kasutati Eestis 466 kilekotti inimese kohta, mille põhjal on Eesti üks enim raiskav EL-i riik. Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul kasutatakse Eestis 38 tasulist plastkandekotti ja 171 tasuta pakendamiseks mõeldud kilekotti aastas.
«Hetkel ei ole kilepakendite kasutamise statistika piisavalt usaldusväärne ja ka direktiivi kohaldamisala vajab täpsustamist. Enne direktiivi jõustumist peame teadma, milliste kilekottide kasutamist me piirame, kui palju neid on praegu ringluses ja mis on alternatiiv kilekottidele,» möönis Aas. Ta täiendas, et direktiivi ülevõtmiseks peab jääma piisav aeg. Eesti seisukohalt peaks siseriiklike lahenduste rakendamiseks jääma vähemalt kolm aastat.
Direktiivi eelnõu näeb ette, et liikmesriigid rakendavad abinõusid kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustamist.
«Probleem ei ole mitte kilekottides, vaid keskkonnakahjuliku prahi tekkimises. Kui me ei viska kilekotte merre või metsa alla, vaid taaskasutame neid, siis vähendame jäätmete teket ja seeläbi vähendame oma ökoloogilist jalajälge. Plasti toormekasutajad võiksid mõelda ka kilekottide kokkuostu korraldamisele, siis tekiks inimestel motivatsioon loodust säästa,» ütles Aas.
2010. aastal visati EL-is ära üle kaheksa miljardi kilekoti. Need kotid kuhjuvad keskkonnas, eriti mereprahina, ja sellest on saanud ülemaailmne probleem.