Tühja korteri kütmine muutub kohustuslikuks

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli kannatavad naabrite tõttu külma käes just ahjuküttega majade elanikud.
Sageli kannatavad naabrite tõttu külma käes just ahjuküttega majade elanikud. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Igal talvel on paljud inimesed hädas oma naabritega, kes oma tühjana seisvaid kortereid ei küta. Varsti aga tehakse  korterite kütmine seadusega kohustuslikuks.

«Miinimumtemperatuuri tagamise nõue on uues korteriomandi seaduse eelnõus sees, mis saadeti justiitsministeeriumi poolt parlamenti,» selgitas majandusministeeriumi pressiesindaja Martin Miido. Ta lisas, et majandusministeerium toetab miinimumtemperatuuri tagamise kohustuse seadmist.

Sel sügisel riigikogusse jõudnud eelnõu peaks esialgse kava kohaselt jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril. Uue seaduse eelnõus  on kirjas, et korteriomanik «on muu hulgas kohustatud hoidma korteri piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta».

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine  kurjast, sest  külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. «Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik,» rõhutas ta reedel saadetu teates.

Mardi sõnul tegi liit  korteriomandi seadusesse ettepaneku, et kütteviisist hoolimata, olgu korteris kas kaugküte, gaasi-, elektri- või ahjuküte, peab seal olema tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ning majakonstruktsioone. Liidu hinnangul võiks mõistlik temperatuur olla vähemalt +18 kraad.

.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles