Lugejad kanepist: nulltolerants on demagoogiavõte

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanepikasvandus Colorados Denveris.
Kanepikasvandus Colorados Denveris. Foto: SCANPIX

Tervise Arengu instituudi ja riigikogu sotsiaalkomisjoni hoiakule, et kanepi legaliseerimine Eestis on ohtlik tee, kogunes suurel hulgal lugejate arvamusavaldusi, milles leiti, et nulltolerantsi näitamine on demagoogiavõte.

Kuna lugejad kurtsid, et meedias ei kajastata piisavalt vastaspoole argumente, siis avaldab Tarbija24 ka lugejate seisukohad ja hinnangud samal teemal.

Kõige enam lugejate poolehoidu leidis iroonilis-kriitilises võtmes kirjutatud kommentaar, milles leiti, et keelata tuleks ka kohvi joomine. «Tunnistan, et olen narkomaan. Olen täiesti sõltuvuses ühest troopilisest taimest, mille viljade röstitud seemnetest ma lihtsalt pean igal hommikul valmistama kuuma tõmmise, mille naudinguga ära joon. Seda rituaali kordan iga päev 2-3 korda vähemalt. Sõltuvus on nii hull, et kui mul peaks üksainus hommik vahele jääma, on mu päev rikutud ning minu halvast tujust saavad osa kõik, kes teele satuvad. Enesetunne on kohe ääretult niru. Sestap tunnistan, et mul on tõsine probleem ja seda probleemi lahendab vaid igapäevaselt selle troopilise taime röstitud seemnetest valmistatud tõmmise manustamine.»

Teine kommenteerija viitas, et nulltolerants on puhtalt demagoogia. «Keelake siis viin ka ära ja suitsud, sest muidu noored saavad seda lihtsalt kätte,» teatas ta. Lugeja nimega Joss oli igati legaliseerimise poolt. «Ise arvan, et pigem väike joint reede õhtul kui Club Hollywood ja ohtralt alkoholi,» leidis ta.

Juhan lisas omalt poolt arutellu, et ükski narkomaan ei sooritaks ka kuritegusid, kui narkootikumid poleks nii kallid. Mõni arvas, et sõda narkootikumidega on ammu läbi põlenud.

Suurt pahameelt tekitas lugejates kellegi arvamus, et kõik heroiinisõltlased on kanepist alustanud. «Suuremas osas on nad alustanud rinnapiimast! Keelata!» iroonitseti talle vastuseks. Vastu vaieldi ka avaldusele, et kanepi tarvitajad vargil käivad. «Mitut inimest sa tead, kes kanepimahvi tõttu vargile on läinud?» küsis lugeja.

Põrandaaluse äri vastu

Peamine kanepi legaliseerimist toetav argument nähtuski olevat põrandaaluse äri tõkestamine.
Kasutaja Loomulikult leidis, et loomulikult on see probleem, kui noored saavad tubaka ja alkoholi kergelt kätte. «Samas küsiks, et kui enam mitte nii noored ennast nende närvimürkidega mürgitavad, siis kas see ei olegi probleem? Riik kulutab praegu oluliselt rohkem alkoholi ja tubakaga seotud kuludele kui nimetatud mürkidelt aktsiisi laekub.»

Lugejad arvasid, et riik võiks korjata kanepilt aktsiisi. «Kui kanep legaliseerida, siis kasvaks hüppeliselt turistide arv Eestisse ja mitte ainult Tallinnasse, vaid kogu Eestisse – eeldusel, et kanep on kogu Eestis legaalne. Kanepituristid pole läbustajad nagu alkoturistid, seega korrakaitse kulud ei kasvaks, küll aga saab kanepit ka eesti kliimas kohapeal kasvatada – see on tulu,» pani üks kommentaator ette.

Lugejate suure toetuse osaliseks sai ka kommentaator, kes tõi viis argumenti, miks kanepi legaliseerimine on Eestile parem mudel. Esiteks pole riigil praegu toimuvast aimugi. Mitukümmend aastat sõda uimastitega pole tema arvates ilmselgelt aidanud, kui veerand abiturientidest on proovinud kanepit. Riigil puudub igasugune kontroll uimastite üle. Legaliseerimine tooks kaasa teadmise, kui palju kanepit toodetakse ja tarvitatakse.

Teisalt väidab ta, et erinevalt teistest mõnuainetest ei tekita kanep füüsilist sõltuvust. «See on tugev argument, kuna nii alkohol kui ka nikotiin on väga tugevad sõltuvustekitajad. Vaimsest sõltuvusest on kordades lihtsam lahti saada kui deliiriumist ja suitsunäljast,» sõnab ta.

Kolmandaks on kanep ka kallis ja riigi teenitav maksutulu oleks tema sõnul tohutu. Ühiskond sõltub sõltlastesse kui kurjategijatesse, mitte kui meditsiinilist abi vajavatesse isikutesse. Kanepist saadav tulu peaks aitama sõltlasi rehabiliteerida. Viiendaks toob ta näiteks Hollandi, kus tema sõnul on pärast kanepi legaliseerimist selle tarvitamine väidetavalt vähenenud.

Temaga ei nõustunud aga Jääpurikas, kes esitatud argumente ümber lükkas. Esiteks leidis ta, et kui kanep oleks legaalne, siis oleks seda proovinute hulk märkimisväärselt suurem nagu alkoholilgi. Vaimset ja füüsilist sõltuvust ei saa tema sõnul eristada – kanepihuvilise elu keerleb üha enam kanepi ümber. Ent kanep rikub mälu, tahtejõudu, analüüsivõimet jms.

Samas ei ole Jääpurika sõnul kanep kallis – hinda tõstab selle keelatus. «Vabaks laskmise korral ei maksaks see tõenäoliselt suurt midagi ja mingeid suuri tulusid ei teki,» nentis ta. Sõltlaste ravimine sõltuvusainete müügist saadud rahaga näis talle absurdne.

Uimastid (sealhulgas alkohol) ei ravi kommenteerija sõnul midagi ega kedagi ning on ajutise põgenemise vorm, millel on selged negatiivsed tagajärjed nii inimesele endale kui tema ümbritsevale sotsiaalsele keskkonnale.

Liina leidis, et kõige enam häirib teda see, et kui kanepit saab kätte igaüks, siis miks lähevad miljonid seetõttu allilma taskusse. «Politsei ei suuda seda toodet turult likvideerida nii kaua, kui on nõudlus. Põhimõtteliselt on see lihtsalt meie enda ressursside raiskamine. Tule kustutamine, kuigi seda ei ole võimalik tegelikult kustutada,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles