Professor: praerasv kütusepaagis on mootori suhtes metslus
28. mai 2010, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnapostimees.ee kirjutas hiljuti, et üha suurem hulk autojuhte valab kokkuhoiu nimel oma diiselmootoriga auto kütusepaaki kasutatud toiduõli. TTÜ Virumaa Kolledži kütuste keemia ja tehnoloogia õppetooli juhataja professor Jüri Soone sõnul näitab see aga hoolimatut suhtumist mootorisse ning mõjub halvasti nii keskkonnale kui ka meie tervisele.
Soone nentis, et kasutatud toiduõli otseselt mootorikütuseks ei sobi - selleks tuleks teda spetsiaalselt töödelda. «Materjal ise on vaja muuta keemiliselt,» ütles ta.
Praadimisel toimuvad õliga Soone selgitusel teatud muutused - võivad tekkida polümeersed materjalid ja ained, mis mootoris põlemisel tekitavad tahma ja võivad põhjustada ummistusi.
Eestikeelsel biodiislit ja selle tootmist tutvustaval veebilehel biodiisel.favius.com on kirjas, et uuringute järgi võivad sisepõlemismootorites kasutatavad taimeõlid või -rasvad põhjustada pikema aja jooksul mootoris setteid, kolvirõngaste kinnikleepumist, määrdeõli geelistumist ja teisi hooldusprobleeme ning võivad vähendada mootori eluiga.
Nimetatud probleemid on peamiselt põhjustatud toorõli suuremast viskoossusest ehk paksusest võrreldes diislikütusega. Taimeõlide ja -rasvade biodiisliks muundamisel vähendatakse kütuse viskoossust tavapärase diislikütuse viskoossuse lähedale.
Soone sõnul saab teatud aja kindlasti ka ümbertöötlemata kasutatud toiduõliga autoga sõita, kuid lõpptulemuseks on suure tõenäosusega siiski rikutud mootor. «Ma mäletan ükskord oli üks niisugune seltskond noori julgeid inimesi, kes käisid mööda kiirtoidukohti ja nuiasid töödeldud õli. Aga lõpuks olid nad hädas ja see mootor enam ei töötanud,» meenutas Soone.
Professori sõnul on tänapäevased automootorid tõepoolest kohandatud kõrgekvaliteetsele kütusele. «Niisugust sodi sinna põlemisele suunata - see on igal juhul selle kõrgeväärtusliku tehnika suhtes kuritegu,» arvas Soone.
Professori hinnangul võib kasutatud toiduõli äärmisel juhul valada vana kuurinurgas seisnud autoloksu kütusepaaki, kuhu kallist kütust ei raatsi panna. «Siis võib ju praerasva kütta, varem või hiljem ta ütleb üles,» tõdes ta, lisades, et muidu on see automootori suhtes metslase moodi käitumine.
Lisaks toimub toiduõli kasutamisel Soone sõnul mootoris mittetäielik põlemine ebapiisava hapnikuga ühinemise tõttu. Sama juhtub näiteks siis, kui jätame kaminas söed hõõguma ja paneme siibri kinni - mittetäieliku põlemise tõttu tekib vingugaas. Auto puhul võib mittetäielikul põlemisel tekkida vingugaasi üle lubatud normi, mis tähendab, et siis ei tohigi sellega sõita.
Liikluses võib kehvast kütusest tingitud mittetäieliku põlemisreaktsiooniga auto ära tunda selle järgi, kui väljalasketorust tuleb suitsu. Lisaks suuremale vingugaasi hulgale väljub sel juhul torust ka tahma, mis on puhas süsinik. «Teeb nina mustaks, on ebameeldiv ja ega ei kõlba ka sissehingamiseks, kui teda palju on,» tõdes Soone.
Tahma tekke eelduseks on professori selgitusel aga polüaromaatsed ühendid, mis on kantserogeensed ehk vähkitekitavad. «Seal on terve rida aspekte, miks on mootorid reguleeritud, miks jälgitakse väga ka kütuse kvaliteeti,» tõdes ta.