Osa inimesi jätab digileviga liitumise viimasele hetkele

Kuigi pole teada, palju on hetkel selliseid majapidamisi, kes pole veel analoogtelevisiooni digi-TV vastu vahetanud, oli aasta algul ehk pool aastat enne ülemineku tähtaega analooglevis veidi alla 70 000 pere.

Kui vaadata digitelevisiooni eri liikidega liitumise dünaamikat nii Eestis kui mujal, on näha, et ülemineku päeva suunas aktiivsus kiireneb ebalineaarselt - mida lõpu poole, seda kiiremaks ta läheb.

«Praegu paistab, et Elioni IPTV-ga liituvate arv aeglustub, küllap seal tuleb ette nii tehniline kui ka rahaline takistus - teenus on kallis ja eeldab head olemasolevat ühendust.

Viasati täpseid arve pole nii lihtne teada saada, aga TNS Emori uuringust selgub, et inimesed pigem loobuvad sellest teenusest teiste leviliikide kasuks. Üldnumber igatahes on oluliselt langenud,» märkis Pihel.

Maapealse digilevi kasutajate arv kasvab kiirenevas tempos ning täna võib see olla juba suurima tarbijate arvuga digitaalse televisiooni leviliik. Milline on täpsem olukord, näitab juunis avaldatav uuring.

Piheli sõnul iseloomustas veel analooglevis olevaid peresid aasta algul kaks silmatorkavat ühisjoont - suurem osa neist elab maal ja palju on seal üksi elavaid inimesi. Esimene asi on loomulik, sest linnad on juba aastaid kaabelleviga kaetud.

Teine nähtus viitab omakorda kahele asjaolule - maal elabki palju üksikuid vanemaid inimesi, kelle jaoks on digilevile üleminke keeruline ja nad vajavad juhendamist ning praktilist abi seadmete ülespanekul.

Seda pole aga varasemal ajal neile eriti pakutud. Alles selle aasta esimeses pooles on vallad ja kohalikud aktivistid hoogsalt üksikuid vanemaid inimesi aitama hakanud.

Teine pool üksielavatest inimestest on aga noored, kes lihtsalt pole veel pidanud vajalikuks uusi seadmeid soetada. Ka ei mängi teler noorte inimeset elus sama tähtsat rolli kui vanemaealistel.

«Päevane vaadatavus 15-29 vanuseliste inimeste sihtrühmas on keskmiselt 2-3 korda väiksem kui üle 60-aastastastel,» selgitas Pihel.

Näiteks USA-s muretses digilevile ülemineku viimase ja järgneva nädala jooksul endale uue vastuvõtuseadme umbes kolm protsenti peredest. Uuringufirma Nielsen andmetel oli valdavalt tegu noorte inimestega.

«Ma usun, et midagi sarnast saab olema ka meil. Kui nooremad ja tehnikataiplikumad inimesed oma vanad sugulased ja tuttavad läbi käivad ning aitavad neil aegsasti digilevile üle minna, siis jäävad peale 1. juulit telepildita vaid need, kelle jaoks pole keset suve mõni päev telerita suur probleem. Teisisõnu on need inimesed, kes ka muidu hästi ilma selleta hakkama saavad.

Sestap ei peaks vanemad inimesed kartma abi küsida. Kui endal noori sugulasi pole, küll leidub külas mõni hakkajam inimene kelle poole pöörduda. Ka omavalitused on selles küsimuse hästi informeeritud ja tulevast nädalast alates korraldab valitsuskomisjon maavalitsustes spetsiaalsed infopäevad, mis mõeldud peaasjalikult praktilise nõu andmiseks kohapeal,» ütles Pihel.