Korteriühistute liit: lagunevate kortermajadega tuleb kiiresti midagi ette võtta
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
13. veebruar 2014, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul peavad omavalitsused tühjaks jäänud ja lagunevate kortermajadega midagi kiirelt ette võtma.
«Viivitamine on kurjast ja taoliste majade hulk mõnes paigas hirmuäratavalt suur,» hoiatas Mardi. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist asub Valga linnas 87, tõi Mardi välja. Lammutamisele peaks seal minema 69 kortermaja.
«Kohtla-Järvel on seis sama nutune: 42 kortermaja on hullus seisukorras,» viitas Mardi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljutisele uuringule.
Uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.
«Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,» hoiatas Mardi.
Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. «Tegemist on aga nõiaringiga - taolises piirkonnas ei leidu kinnisvarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,» nentis Mardi.
Mardi toetab uuringus ühe lahendusena välja pakutud võimalust taolistes majades asuvate erastatud korterite sundvõõrandamiseks. «See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada ning tühjad räämas ahervared lammutada,» nentis Mardi.