Katkend: teistmoodi Prantsusmaa leiad linnadest kaugemal

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Isepäise matkaja jaoks asuvad Prantsusmaa kõige võluvamad osad riigi maapiirkondades ja ajaloolises mõttes üsna hiljuti temaga ühinenud Prantsuse Alpisid hõlmavas Savoia hertsogiriigis.

1. teekond: Verdun – Metz – Chaumont – Route des Crètes – Vogeeside mäestik – Route des vins – Colmar – Neuf-Brisach – Mulhouse

Prantsusmaa idaosa on üleni nagu üks suur sõjaajaloo mälestusmärk. Kui Napoleon III 1870.–1871. aastal Preisimaalt lüüa sai ja Saksamaa ühines, algas kahe suurriigi rivaalitsemine ning maailmasõdadest esimeses kannatas Prantsusmaa idaosa eriti kõvasti. Kõikjal Somme’i ja Marne’i jõe orgude vahel ning Verduni linna ümbruses näed pikkade valgete ühetaoliste ristirividega sõjaväekalmistuid. Verduni lahing oli esimeses maailmasõjas üks hullemaid ja samas ka mõttetumaid, sest sakslaste soov prantslased puruks lüüa kukkus läbi, kokku hukkus mitu kuud väldanud mammutlahingus miljon noort meest. Verduni külje all asuvas Fort de Douaumonti kompleksis kõrgub Surnute torn ehk Tour des Morts, mille jalamil laiub tohutu valgete ristide väli – kokku on surnuaiale maetud 130 000 langenu jäänused.

Õõvastava mälestusena asub siin Tranchée des Baïonnettes – 1916. aasta 12. juunil mattis suurtükituli elusalt kaks kompaniid prantsuse sõdureid, kes oma kaevikus kükitasid ja hiljem hukkunutena mulla seest turritavate täägiridade järgi leiti.

Moseli jõe kaldal asuv Metz pakub huvitavat ajalooläbilõiget oma 13. sajandist pärineva templirüütlite kabeli, gooti stiilis St Etienne’i katedraali või näiteks Sakslaste väravaga Porte des Allemands, mis oma kaitsetornidega sarnaneb keskaegsele kindlusele. Metzi vanalinna vanimad fassaadid pärinevad juba Rooma aegadest.

Pärast esimest maailmasõda asus Prantsusmaa Saksamaa piiri äärde looma võimsat kaitserajatiste vööndit, kuulsat Maginot’ liini. 1930ndatel kaitseministrina töötanud André Maginot’ algatusel ehitama hakatud kaitseliin pidi säästma Prantsuse sõdureid kurnavast positsioonisõjast, mille koledusi oli Maginot ka omal nahal tunda saanud. Suurem osa kaitseliinist on tänapäevaks lagunenud või vee all, aga külastajatele on avatud näiteks kindlustustelõigud Gros ouvrage du Hackenberg, Gros ouvrage du Simserhof ja Four à Chaux de Lembach.

Kui otsustad enne Vogeesidesse sõitmist teha väikse kõrvalepõike Chaumonti, siis selle linna külje all asub tohutu viadukt Pont Chaumont ja linna ennast kaunistab suurepärane hallist kivist Ristija Johannese basiilika.

Kandi parimad mototeed asuvad Vogeeside mäestikus, mille kõrgeim tipp on 1426-meetrine Guebwiller, teise nimega Le Grand Ballon. Vogeesid varjavad Alsace’i viinamägesid külmade loodetuulte eest, mis teeb siinsed valged veinid eriliselt heaks. Viinamarjaväljad asuvad Vogeeside ja Reini oru vahele jäävatel nõlvadel piki kitsast 120 kilomeetri pikkust riba Marlenheimist kuni Mulhouse’i lähedal asuva Thanni linnani. Käänuline nn veinitee on hästi tähistatud ja parim aeg seda kanti külastada on saagikoristamise ajal oktoobris.

Vogeeside ägedaim mototee on Route des Crètes või Col du Bonhomme, mis läbib Cernay asulat. See Vogeeside läänetiivale rajatud strateegiline tee pidi aegu tagasi varjama Prantsuse vägede liikumisi sakslaste eest, tänapäeval on aga see numbriga D415 tähistatud tee kohalike kihutajate seas populaarne kurvikogum kauni mägise maastiku keskel. Läheduses asub imekaunis Gérardmer’ linnake, mis talviti on suusatajate, suvel aga mägimatkajate ja veespordihuviliste keskus. Võrratute vaadetega mototee on ka Col de la Schluchti kuru läbiv D417, mis toob Remiremonti linnakesest läbi Gérardmer’ Munsterisse.

Colmari linn oli 16. sajandil kuulus jõesadam, kus kanalite kvartalis, mida tänapäeval tuntakse Väikse Veneziana, laevatasid oma joogikoormaid veinikaupmehed. Linna ilu imetlemiseks tasubki ette võtta paadisõit kanalitel.

Colmari lähedal Neuf-Brisachis Saksa piiri ääres seisab üks kaunimaid Vaubani projekteeritud kindlusi, mille ühes tornis on sisse seatud Vaubani muuseum, kus saab selle geniaalse mehe elust ja tegemistest üksikasjaliku ülevaate.

Colmarist põhja suunas leiad võrratu kurvilise mägitee äärest Haut-Koenigsbourgi lossi. See 1147. aastal Švaabi hertsog Friedrich von Hohenstaufeni käsul rajatud üks kuulsamaid Alsace’i turismimagneteid on küll kahel korral hävinenud, kuid praeguseks täielikult restaureeritud. Tavapärasest feodaallossist hulga keerukam Haut-Koenigsbourg asub 760 meetri kõrgusel tasandiku kohal ja kindluse kaitsetornidest avanevad võimsad vaated Reinimaale ning Vogeeside mäestikule.

Route des vins ehk Alsace’i veinitee, mis algab Molsheimist ja jõuab lõunas välja Thanni linna, pakub näha armsaid külakesi, kloostrikirikuid ja losse. Veinisõbrale jätkub siin proovimist kauemaks, sest kohalikest viinamarjadest, nagu «Gewürztraminer», «Riesling», «Muscat», «Pinot Gris», «Pinot Blanc» või «Pinot Noir» tehtud veinid on oma kuulsust väärt. Molsheimis asub muide ka Bugatti muuseum.

Kui sa juba veinideni oled jõudnud, ei saa sa ilma juustuta ja juustuvalik lööb kõikjal Prantsusmaal silme eest kirjuks. Ära unusta ka foie-gras’d ehk nuumhane maksa või cuisses de grenouilles’sid ehk konnakoibi. Leebema toiduna proovi ratatouille’d, mis on kuulus ürtidega aedviljahautis tomatikastmes. Mina ei suuda vastu panna kohalikele Pernot’ ja Pastis’ aniisinapsidele, kuid alkoholimaitsega saad sõprust sobitada ka näiteks rummiga immutatud ja vahukoorega serveeritud rosinakeeksikesi ehk babas au rhum’e süües või proovi kasvõi marjakooki nimega clafoutis, kus taignakihi all kirsinapsiga maitsestatud kirsid, mustsõstrad või muud marjad.

2. teekond: Col de la Bonette – Briançon – Grenoble – Col de l’Iseran – Chamonix-Mont-Blanc – Albertville – Annecy – Lyon – Cluny – Dijon – Besançon

Sõites mööda teed nr M2205 Nice’ist põhja suunas, jõuad kuulsale mototeele Col de la Bonette, mis paralleelselt Itaalia piiriga kulgedes toob välja Jausiersi linna. Otsi üles ka teine kuulus Itaalia Mont Blanci lähedal asuv mototee nimega Col de l’Iseran.

Prantsusmaa kagunurk on endine iseseisev Savoia hertsogiriik, mis alles 1860. aastal hääletas Prantsusmaaga ühinemise poolt. Enne 1786. aastat, mil alpinistid Mont Blanci vallutasid ja sellega mägironimishulluse valla päästsid, polnud prantslastel nende arvates majanduslikult mõttetute Alpide vastu suuremat huvi.

Jätkates Jausiersist mööda võrratut mototeed nr D902 põhja suunas, jõuad Euroopa Liidu kõige kõrgemal asuvasse Briançoni linna. Siin asuvast hästi säilinud Vaubani kindlusest avanevad lumistele mägedele miljonivaated.

Briançonist jõuad läbi rahvusparkide kulgeval teel nr D1091 sõites 1968. aasta taliolümpialinna Grenoble’isse. Nii siin kui kõikjal lähiümbruses viivad tõstukid sind soovi korral mägedesse matkama. Päris Šveitsi külje all asuvas Annecys toimub igal aastal augustikuus suur ilutulestikufestival ja siin soovitan ette võtta 38 kilomeetri pikkuse ringsõidu ümber kauni Annecy järve.

Üsna Mâconi linna lähedal asub keskaja mõjukaim Cluny mungaklooster. Just Cluny kloostri usujuhid kinnitasid Santiago de Compostela palverännakute sihtkohaks ja oli usinalt ametis esimeste ristisõdade organiseerimisega. 12. sajandi alguses valitseti Clunyst enam kui 1450 kloostrit, milles elas üle 10 000 munga ja mis asusid laiali üle Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. Cluny katedraal oli enne Rooma Püha Peetruse katedraali valmimist kõige suurem kirik kristlikus maailmas. Kurioosse loona ei hävitanud kirikut prantsuse revolutsioon, vaid hoopis kohalik Mâconi kaupmees, kes ostis kiriku 2 miljoni frangi eest ja lammutas seda tasapisi, et rajada kloostri kohale rahvuslik ratsutamiskeskus.

Sajandeid tagasi vilka usueluga silma paistnud Besançon on tänapäeval täppismehhaanika keskus ja linnas asub ülipõnev miljoneid ajamõõtjaid sisaldav kellamuuseum. Rooma võidukaare Porte Noire’i taga asub 12. sajandist pärinev St-Jeani katedraal, mille tornis pakub erakordset vaatemängu astronoomiline kell. Doubs’ jõe ääres kõrgub järjekordne Vaubani projekteeritud tsitadell, kuhu ette võetud jalutuskäigu tasuks võid silmitseda ilusaid vaateid linnale ja tsitadelli ümbritsevale Doubs’ jõele. Besançoni muhedat vanalinna ilmestavad rahvarohked kirevad kohvikud, kus tasub ära proovida tagurpidi õunakook tarte Tatin, mille valmistamisel kaetakse vormi asetatud õunad lehttaignaga. Legendi järgi tulid sellise koogivalmistamisidee peale juhuslikult Tatini õed Sologne’ist, kui üks neist kogemata koogi tagurpidi kuumale ahjurauale pillas.

Dijoni ümbritsev Burgundia on Prantsusmaa kõige rikkam piirkond ja riigi veinitootmise süda ning Burgundia veinimuuseumi leiad Beaune’i linnast. Kohe siinsamas Autuni kandis peidavad end metsaste küngaste vahel head mototeed, linnas aga asuvad 1. sajandist pKr pärinevad Rooma teatri varemed ja uhke Porte St-André, mis on osa kunagisest Rooma-aegsest linnamüürist.

Veel ühe huvitava kõrvalepõike saad teha Dijoni lähedal asuvasse Prantsusmaa vanimasse tsistertslaste Abbaye de Fontenay kloostrisse, mille asutas 1118. aastal püha Bernard. Bernard oli karismaatiline Burgundia aadlimees, kelle ilustustest loobuv usureeglistik muutis tsistertslased juba Bernardi eluajal suurimaks orduks Euroopas. Abbaye de Fontenays saad harukordse võimaluse tutvuda kloostri kaunite ristikäikude, munkade magamisruumide, skriptooriumi ehk kirjutamissaali ning kloostri elukorraldusega üldse.

Isepäisest matkamisest Prantsusmaal ja mujal Euroopas loe edasi raamatust «“Euroopa tsiklisadulast. Isepäise reisiselli teejuht», autor Sverre Lasn, toimetanud Pärle Raud, välja andnud kirjastus IlmaPress. 456 lk.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles