Vaata ja imesta: milleks kulutati raudteel euroliidu raha?

Selle aasta alguseks said Euroopa Liidu toel uue väljanägemise Eesti rongipeatused. Kuivõrd eurorahade kulutamisel arvestasid Eesti Raudtee ja Edelaraudtee ka reisijate ja siinse kliimaga, jääb rongisõitjate otsustada.

«Ooteplatvormid (perroonid) on tehniliselt täpselt samasugused mõlema ettevõtte puhul, vahe on selle peal olevate paviljonide disainis,» selgitas majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.

Eesti Raudtee varjualuste projektlahenduse tellis AS EVR Infra ning varjualuste üheks eesmärgiks oli rajada lahendused, mis peaks vastus Eestis levivale vandaalitsemisele.

Ruuda kinnitusel oli varasemate varjualustega mitmeid probleeme. «Isegi on olnud juhus, kus varjualaune on lõhutud enne renoveeritud platvormi kasutusloa saamist,» sõnas ta.

«Edelaraudtee varjualused võivad olla paremini Eesti kliimasse sobivamad, kuid lõhutud varjualune ei anna soovitud kaitset sademete ja tuule eest,» möönis pressiesindaja.

Miks riigifirma varjualune on erafirma omast kallim, põhjendas Ruuda sellega, et Eesti Raudtee  platvormideni on viidud kõik kommunikatsioonid.

«See tähendab, et kui me tahame tulevikus paigaldada platvormidele näiteks elektroonilised infotablood, siis elektriühendused on juba olemas,» selgitas ta. Ka arvestas  EVR Infra projektilahendus suure kaubaveo osakaalu ja erivajadusega, mida Ruuda sõnul Edelaraudteel ei liigu.

Eesti Raudtee kulutas perroonide uuendamiseks 741 353 eurot (11 599 667 Eesti krooni), millest 94% tuli Euroopa Liidust. Eesti

Kui riigifirma pani rongipeatustesse püsti lahtised katusealused ja mõned pingid, siis Pärnu ja Viljandi raudteed haldav Edelaraudtee rajas perroonidele  varjualused, millel on kolm seina. Tõsi küll, küljeseinad on kitsukesed.

Edelaraudtee kulutas perroonide uuendamisele 175 865 eurot (2 751 700 Eesti krooni), millest 60 protsenti saadi euroliidust.

Eesti Raudtee rajas 213 varjualust ja Edelaraudtee 22.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles