Kumba eelistada – kas istutusala või muru?

Vana-Kapsta talu aed Viljandimaal.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Aiakujundajaid soovitavad muru võimalikult vähe planeerida – hea suhe on kolmandik aiast murule ja ülejäänud maa istutusalale.


Aednik ja aiakujundaja Piret Pihtjõe sõnul on see eriti lihtne väikeses aias, kus võib kogu aia planeerida istutusala, terrassi, teekivi ja teiste multšide alla. «Suuremas on võimalusi samuti tohutult, aga rajamine on veidi suurem investeering,» möönis ta.

Eesaed on soovitav jätta muruvabaks, siis ei murra igapäevane stress niitmata muru pärast. Muru hooldamine ja niitmine peaks olema meeldiv, sest suved on Eestis niigi lühikesed.

Murul on palju muresid – võililled, umbrohi, sammal, kuivamine, muru ei tärka jne. «Muru röövib meie vaba aja märkamatult – õhutamine, väetamine, sambla tõrjumine, pidev niitmine,» selgitas Pihtjõe.

«Raske on uskuda, et istutusala võtab vähem hoolt kui muru niitmine. Tihti ütlevad vastsed majaomanikud, et muru niitmine meeldib. Muidugi alguses meeldib, aga üsna pea muutub tüütuks. Aga siis on kulutused muru rajamisse tehtud. Istutusala rajama hakates tuleb muru eelnevalt likvideerida, mis tähendab raha korstnasse kirjutamist,» lisas ta.

Seepärast ei ole mõttekas esimeses järgus kogu alale muru külvata vaid pidada aiakujundajaga nõu ja teha aiaplaan. Töid teostades ühel aastal on muru rajamine kõige viimane töö. Kui istutusalasid ei ole võimalik esimesel aastal rajada, siis märgitakse need maha ja jäetakse muruseemnest puutumata.

«Aiaplaani olemasolul selgub tihti, et istutusala rajades ei ole mulda juurde tuua vajagi. Võib tuua hoopis turvast ja teha osa aiast turbaalaks, kus rododendroneid või metsamarju kasvatada,» rääkis aiakujundaja.

«Muru tegemine on omaette teadus. Rajamine on kallis seetõttu, et eeltöö nõuab aega ja vaeva. Ekslikult arvatakse, et muru tehakse rulliga. Aga rulli kasutatakse hoopis kõige lõpus, et seeme mulda kinnitada. Tasandatakse, tihendatakse ja silutakse raskusega, mida veab näiteks murutraktor. Muru tegema asudes on vaja pinnasest kõik kivid välja korjata ja umbrohi ära mürgitada. Seda kõike tavaliselt ei tehta,» lisas ta.

Piret Pihtjõe sõnul ei valmistata ka istutusala tavaliselt korralikult ette: «Kui kahe labidalehte sügavuselt pinnase piinlikult puhtaks teed ja viis sentimeetrise multšikihi peale paned, siis ei kollita sind ükski umbrohi.»


Allikas: Hortes
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles