Euroopa Liit suudab sageli naljakate reeglitega üllatada, aga vahel ka masendusest ohkama panna. Nii on meie mällu sööbinud suhkru- ja lambipirnipaanika, debatt õhupallide ohtlikkuse üle ning kaneelirullide saaga. Järgnev valik Brüsseli tarkade meistritöödest paneb imestama, kuidas neil selleks kõigeks küll aega jagub.
Liiga võimsad tolmuimejad
EL on otsustanud sellest aastast kaotada müügilt liigselt elektrit ehk üle 1600 vati tarbivad tolmuimejad. 2017. aastast ei leia aga poest enam üle 900-vatiseid tolmuimejaid. Eesmärgiks on keskkonna säästmine, aga kriitikute sõnul tuleb nõrgemate tolmuimejatega kauem vaipu nühkida ning elektri kokkuhoidu ei paista kuskilt.
Ohtlik suitsuliha
Üks viimase aja ELi skandaale meie toidukorvi revideerimisel puudutab suitsuliha. Nii teatati aasta algul, et traditsiooniline puusuitsuga töödeldud liha ja kala võivad ohustada tervist ja neile tuleks seada piirangud. Seega saab suitsutatud tooteid poest edaspidigi osta, aga puusuitsu tehnoloogiale kehtestatakse rangemad normid. Ka peavad tootjad tõestama, et nende toit on tehtud ohutul moel.
Võtame juuksuritelt ehted
Paar aastat tagasi levis meedias hoiatus, et peagi keelatakse ELis juuksuritel nende tervise nimel tööl olles nii kõrged kontsad kui ka ehted. Ka nõuti, et juuksurid ei kuivataks käsi klientide rätikutesse, et nad kreemitaksid oma käsi enne töö alustamist, enne puhkepause ja tööpäeva lõpus ning kannaksid mittelibiseva tallaga kingi. Tegemist oli siiski vaid ettepanekuga ning Euroopa Komisjoni teatel ei karmistata reegleid enne, kui töötervishoiu- ja tööohutuse seadused on tervikuna üle vaadatud.
Kümme lehekülge pitsale
Eriti detailselt on EL otsustanud reguleerida «Pizza Napoletana» valmistamise. Nii nõuab kümneleheküljeline määrus, et selle pitsa läbimõõt ei tohi ületada 35 cm, keskosa paksus 4 mm ning servade paksus 1-2 cm. Samuti peab see olema katsudes pehme, elastne ja kergesti lõigatav, taina töötlemine peab võtma kümme minutit ning küpsetamine ei tohi kesta üle 90 sekundi. Detailne reeglistik tekitas aga palju pahameelt ning pärast Saksamaa valju protesti kaotati nõue kasutada vaid üht kindlat Itaalias leiduvat nisujahu.
XL-munad
2008. aastal liikus jutt, et EL keelab munade tosina või kümne kaupa müümise, selle asemel tuleb mune osta kaalu järgi. Tegelikult esitas EL vaid nõudmise, et pakendil oleks lisaks kogusele alati märgitud ka munade kaal. Seega jagati munad vastavalt nende suurusele, nagu riidedki, alates suurusest S (kaaluga kuni 53 g) kuni suuruseni XL (kaal üle 73 g).
Ei ahiküttele!
Mullu tutvustas keskkonnavolinik Janez Potočnik oma ideid selle kohta, kuidas muuta elu keskkonnasõbralikumaks, käies muu hulgas välja paanikat külvanud mõtte ahikütte keelustamisest. Tegu oli siiski vaid üldise aruteluga õhukvaliteedi parandamiseks, nii et külmaga võib ahje rahulikult edasi kütta.
Piparmünt on ravim
Paar aastat tagasi ilmus uudis, et piparmünditee võib poelettidelt kaduda. Nii hulluks asi siiski ei läinud – EL otsustas lisada piparmündi taimsetes ravimites kasutatavate ainete nimistusse, mistõttu kehtivad sellele pisut rangemad reeglid. Selle eesmärk on ühtlustada riikide tegemisi taimsete ravimite kasutamisel. Näiteks on seaduses kirjeldatud, kuidas ja kui palju piparmünti annustama peaks. Siiski ei ole taime ost keelatud ning ükski ametnik ei tule koju uurima, kas piparmünditee jooja on ikka piisavalt haige.
Vähem kilekotte
Mullu tuli Euroopa Komisjon vastu paljude liikmesriikide keskkonnaministrite palvele ning otsustas piirata õhukeste ühekordsete kilekottide kasutamist. Siiski antakse liikmesriikidele valida, kuidas kottide kasutamist vähendada, aga eesmärk on selge ja ühine – kaitsta keskkonda plasti eest. Kui mõelda sellele, et keskmiselt kasutab iga ELi kodanik aastas 198 kilekotti (Taanis ja Soomes siiski vaid neli, aga Poolas ja Portugalis lausa 466), tundub piirang üpris vajalik.
Vein õigesse pudelisse
Kuus aastat tagasi sai üks Suurbritannia veinitootja ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui kuulis, et müüb alkoholi valedes pudelites ning peab kümneid tuhandeid
eurosid kulutama tootmise muutmiseks. Nimelt ei vastanud tema pudelite suurused ELi standarditele, mis nõuavad alkohoolsetele jookidele kindla suurusega pakendeid. Näiteks võib vahuveini müüa vaid 125, 200, 375, 750 või 1500 ml suuruses pakendis; kangemat kraami aga üheksas mõõdus, vahemikus 100–2000 ml.
Sirged kurgid ja maasika läbimõõt
Üks populaarsemaid, juba anekdoodi mõõtme omandanud seadusi reguleerib kurkide kõverust. Tegemist pole siiski naljaga – 1988. aasta regulatsiooni järgi võisid ekstra- ja esimesse klassi kuuluvad kurgid painduda vaid 10 mm 10 cm pikkuse kohta ning teise klassi kurgid kaks korda rohkem. Pärast kriitikalainet tühistati sellised täpsed nõuded kurkide ja mitmete teiste köögiviljade kohta – aga see võttis 20 aastat aega. Siiski jäid kehtima detailsed reeglid näiteks õunte, tomatite, pirnide, maasikate või tsitruseliste kohta. Muuhulgas on määratud küpsete mandariinide ja apelsinide minimaalne mahlasisaldus protsendina, maasikate väikseim lubatud läbimõõt kui 18 mm ja muu taoline 163 leheküljel.
Banaanide pikkus
Sarnane jant käib ka banaanide ümber. Näiteks peavad banaanid 2011. aasta määruse järgi olema veatud, puhtad, emakasuudmeteta ja ebatavaliste kõverusteta. Ekstraklassi banaanid olgu eriti hea kvaliteediga ning neil võib olla pindmisi plekke kuni
1 cm² banaani kogupinnast. Järgmistel klassidel võib plekke olla 2–4 cm² kogupinnast. Lisaks peavad banaanid olema vähemalt 14 cm pikad ja 27 mm paksud. Normist kõrvale kalduvaid banaane võib aga kasutada tööstuslikul otstarbel.
Õlipudeliskandaal
Mullu tekitas restoranipidajate seas paanikat ELi otsus keelata korduvkasutatavad õlipudelid toitlustuskohtade laudadel ning asendada need ühekordsete kindla märgistusega pakenditega. Nii saaksid kunded alati olla kindlad, et neile pakutakse kvaliteetset oliiviõli. Uue reegli poolt olid Vahemere maad Hispaania, Itaalia ja Kreeka, vastasteks Saksamaa, Suurbritannia ja Holland. Kuigi liikmesriigid kiitsid otsuse heaks, tühistas põllumajandusvolinik selle lõpuks hääleka vastuseisu tõttu.