Pandanilehega jõudis lillepoodi haruldane konn
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud kuu keskel avastas lillepoe ArtFlore florist Mairo Pajula Hollandist saabunud lillekastist pandanilehelt tillukese eksootilise konna.
Nähes loomakeses eluvaimu, toimetas florist konna loomaaeda, kus pärast mitut nädalat uurimist tuvastati, et see on haruldane, ohustatud liikide hulka kuuluv Ecuadori endeem ehk üksnes seal piirkonnas levinud konn.
Tallinna loomaaia abidirektori Vladimir Fainšteini sõnul on tegemist haruldase konnaga, kelle tuvastamine võttis aega, sest Tallinna loomaaed pole neile liikidele spetsialiseerunud ning läbi tuli vaadata väga palju pilte ja konsulteerida väliskolleegidega.
Lõpuks tehti Riia kolleegi abil kindlaks, et tegemist on ladinakeelset nimetust dendropsophus gryllatus kandva konnaga, kellel eestikeelset nime teadaolevalt pole. «Nagu juba alguses arvata võisime, osutus konn üsna haruldaseks liigiks,» ütles loomaaia abidirektor Fainštein.
Ohustatud liik
Dendropsophus gryllatus on levinud üksnes Ladina-Ameerikas Ecuadori aladel. Liik on Maailma Looduskaitseliidu (IUCNi) punases nimistus välja toodud kui ohustatud liik, kuna see on levinud vähem kui 5000 ruutkilomeetrisel alal ning liigi populatsioon on kahanev. Peamiseks ohuks antud liigile on tema elupaikade hävimine seoses intensiivse banaanikasvatusega.
Mis kaugelt Eestisse sattunud konnast siin saab, on loomaaia abidirektori Fainšteini sõnul esialgu veel raske öelda. «Kõigepealt vaatame, kas ta ellu jääb. Konn on ikkagi pika ja stressirohke reisi üle elanud, aga sellised eksoodid on vahel väga tugeva elutahtega,» lausus Fainštein ja lisas: «Praegu on tema seisund enam-vähem. Ta sööb putukaid ja see on juba väga hea näitaja, kui ta sööb.»
Tulevikus oleks Fainšteini selgitusel parem otsida konnale kaaslane või anda ta ära loomaaeda, kus konn saaks seltsilise. «Ei oleks päris õige teda üksinda pidada. Meie Riia kolleegid tegelevad väga palju igasuguste konnadega. Kui nad tunnevad huvi, siis võib-olla anname selle konna neile,» rääkis Fainštein.
Sarnaseid juhtumeid, kus näiteks lillepood või puuviljade maaletooja leiab kauba seast eksootilise looma, kes jõuab ka loomaaeda, on Fainšteini sõnul väga vähe. «Kui nii võtta, siis kaubakaste tuleb lõunamaadest tuhandeid, kuid neid leide on vaid üksikuid. See ei ole sugugi tüüpiline juhus,» ütles ta.
Ka konna leidnud ArtFlore OÜ florist ja üks juhte Mairo Pajula nentis, et enam kui kümneaastase tööstaaži jooksul on see tema jaoks esimene kord leida lillekastist taoline eksootiline isend.
Üksikjuhtumid
Niisamuti ei saa loomaaia abidirektori Vladimir Fainšteini sõnutsi välja tuua, milliseid loomi on aegade jooksul nn kaasreisijana Eestisse kaubaga kõige rohkem sattunud.
«Aastatega on ikka väga erinevaid leide ette tulnud. On toodud sisalikke, konni, on ka madusid olnud, aga mitte mürkmadusid. Hiljaaegu toodi mingi omapärane prussakas,» loetles Fainštein, kuid rõhutas, et tegemist on mitme aasta leidudega ning aastas üle kümne sarnase juhtumi ei ole.
Juhul, kui mõni firma avastab oma kauba seast eksootilise looma, võiks Fainšteini soovitusel loomaaiaga ühendust võtta. «Kui leitakse, siis me ikka võtame vastu, määrame liigi ja püüame neid elus hoida,» lausus ta.