Kliente eksitanud Elisa jäi kohtus kaotajaks

Elisa eksitas kliente.

FOTO: Toomas Huik

Tallinna ringkonnakohtus jättis rahuldamata Elisa apellatsioonikaebuse, mistõttu jäi tarbijakaitseameti 2012. aasta ettekirjutus Elisale ZEN kõnekaardi reklaamide avalikustamise lõpetamiseks kehtima.

Märtsi algul jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i apellatsioonkaebus Tallinna halduskohtu 14. novembri 2012 otsusele, millega halduskohus jättis rahuldamata Elisa kaebuse tarbijakaitseameti ettekirjutuse tühistamiseks.

Amet leidis 2012. aasta algul koostatud ettekirjutuses, et Elisa rikkus ZEN kõnekaarti reklaamides nii reklaamiseaduses sätestatud nõudeid kui ka kasutas reklaamides keelatud ebaausaid kauplemisvõtteid eesmärgiga luua tarbijates ettekujutus tasuta teenusest.

Eksitav reklaam ning ebaaus ja eksitav kauplemisvõte oli muu hulgas nii 60 euro suuruse rahasumma lubamine kui ka sõna «tasuta» kasutamine.

Ringkonnakohus märkis otsuses, et Elisa reklaamides kasutatud sõnadel oli teistsugune tähendus kui reklaamikampaania tingimustes toodul. Tarbija, kes kampaania tingimustega ei tutvunud ja lähtus üksnes reklaamist, võis teha eksliku tarbimisotsuse.

Kohus leidis, et reklaamis ei ole võimalik kõiki termineid esitada ammendavalt ja maksimaalse täpsusega, kuid see ei tähenda, et reklaamis kasutatavad sõnad võiksid lisateabe hankimisel omandada tavatähendusest sootuks erineva tähenduse.

«Kui tavalises keelepruugis eeldame, et sõna «tasuta» on üheselt mõistetav ja tähenduslikult selge, siis sageli kohtame just reklaamides selle sõna kasutamisel teadlikult tekitatud suurt erinevust tavaarusaamast. Seetõttu ei ole harvad juhtumid, kus tarbijad teevad oma ostuotsuseid ekslikult ja pärast kahetsevad neid,» kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

«Kohus andis oma otsusega selge sõnumi, et sõna «tasuta» tähendabki seda, kuidas sõna senises keelepruugis üldiselt tajutakse, ning et sellise lubaduse korral ei tohi tootele või teenusele lisanduda mingeid muid tasusid,» ütles ta.

Sooniste lisas, et kui ühekordse ostu puhul ei pruugi eksituse rahaline väärtus olla kuigi suur, siis teadlikult tarbijaid eksitava ettevõtte tegelik tulu võib sõltuvalt turujõust ja reklaami ulatusest küündida sadadesse tuhandetesse või ka miljonitesse eurodesse. «Seetõttu on tihti määrav, kui kiiresti eksitav reklaam eetrist või tänavapildist kaob.»

Haldusmenetluse seadustiku järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Tarbijakaitseamet kasutas Elisa juhtumi puhul seda võimalust. 

«Kohus jättis ka siin õiguse ametile, kinnitades, et haldusmenetluse protsess võib kooskõlas seadusega toimuda ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata,» nentis Sooniste.

Arvestades asjaolu, et reklaamikampaania, mille jätkamist soovis amet ettekirjutusega ära hoida, pidi peatselt lõppema, tuli ametil kohtu hinnangul viivitamatult tegutseda.

Elisale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks võimaluse andmine oleks paratamatult toonud kaasa viivituse, mis oleks muutnud ettekirjutuse tegemise mõttetuks, märkis kohus otsuses.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back