Digiajastu päästab punakaks tõmbunud perepildid

1970ndatel tehtud fotod on muutunud punakaks, kuid tänapäeval saab neist teha korralikud digikoopiad.

FOTO: Hanneli Rudi

Paljud aastakümnete eest tehtud värvilised perepildid on tänaseks muutunud punakaks, digiajastul saab aga neist teha korralikud koopiad.

«Midagi nendes fotomaterjalides on, mis värvid ära kaotab, ja need pildid ei ole nii stabiilsed kui 1990ndate omad,» räägib fotokonservaator Merilis Roosalu ja kinnitab, et digitaalse restaureerimisega on võimalik teatud ulatuses vanad värvid taastada. «Kindlasti ei tasu seejärel värvifotosid ära visata,» paneb ta südamele.

Ka punaseks muutunud värvifotodest suurenduste tellimist ei tasu tema sõnul peljata, sest selline pilt on hea toormaterjal tublile digirestauraatorile. Värvivahetusest hoolimata võib neid pilte julgelt panna albumisse koos mustvalgete piltidega. «Värvifoto elab oma elu ja selle pealmine želatiinikiht hoiab ära selle mure, et fotod üksteist kuidagi mõjutama hakkaksid,» räägib asjatundja.

Ka soovitab ta teha koopiad omaaegsetest diapositiividest. Diapositiivide säilitamise jaoks aga pole Roosalu sõnul olemas paremat kohta kui kunagi Salvos tehtud hoiukarbid.

«Tänapäevased värvilised pildid, kui need ei ole tehtud koduse tindiprinteriga, vaid lastud töökojas teha päris pildid, säilivad vähemalt 50 aastat muretult,» ütleb Roosalu.

Küll ei maksa pikka iga loota 1980ndate lõpus Eestisse jõudnud polaroidpiltidele. «Mõned võivad olla hästi säilinud, kui nad olid stabiilses kliimas ja jahedas, aga need, mis on olnud UV-kiirguse käes või soojas toas, kipuvad käest ära minema,» tõdeb fotokonservaator.

Kõige suurem viga, mida koduse fotokoguga teha saab, on Roosalu sõnul hoida tuhandeid pilte sorteerimata «kingakarbis ahju ääres, mille kõrval on tilkuv kraan». Asjatundja sõnul tuleb fotode puhul kindlasti vältida liigniiskust ja temperatuuri kõikumist.

«Kingakarbid on kõige kergemini äravisatav kraam üldse. See on nagu hoida keemilist ainet limonaadipudelis lastele kättesaadavas kohas,» räägib konservaator.

Kindlasti soovitas Roosalu oma koduse pildipanga kriitilise pilguga üle vaadata. «Fotosid on sadu miljoneid ja paljud neist on lihtsalt klõpsud,» tõdeb ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back