Poeomanik: ringi liiguvad klienditeenindaja palga vargad

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Populaarses Facebooki grupis leviv pilt.
Populaarses Facebooki grupis leviv pilt. Foto: Säästur1

Veel selle aasta alguses nahaalsete varastega kimpus olnud riidepoodide Säästur1 omanik Tiiu Tedremäe puutus hiljuti kokku uut tüüpi häbematu käitumisega.

«Möödunud nädalal avastasime, et üks naine oli meie Tallinna kesklinnas asuvas kaupluses teinud kabiinis proovitavast jopest pilti, lisaks toodetest, mis olid müügisaalis, ning seejärel riputanud pildid üles ühte populaarsesse Facebooki gruppi,» kirjeldas Tedremäe.

Tema sõnul on süsteem järgmine: «Internetist leitakse toode, mille tellimiseks peab kokku saama teatud arv inimesi, sest üldjuhul müüakse neid ainult hulgi. Kuna veebipoes ei vasta ilmselt mõõdud suurustele, käiakse poes neid proovimas. Nii tuldi ka meie poodi ja saadeti teisigi.»

Ta lisas, et kuna sotsiaalmeedias kauplejatel reaalselt toodet ei ole, siis peavad nad leidma selle mõnest kauplusest. Teevad pilti, laevad üles ja hakkavad seejärel toodet n-ö ette müüma. «Kui grupp kokku saadakse, tellitakse toode ära, olgu selleks siis jope, jalanõud vms.»

Tedremäe toonitas, et ta ei ole kindlasti e-kaubanduse vastane, vaid tema isegi on hetkel e-poodi käivitamas. Häbematus on see, mis teda vihastab. «Olen varem kuulnud, et selliseid asju tehakse, aga et nii häbematult! Ei nähta isegi vaeva, et hägustada fotol pilditöötlusprogrammi abil meie proovikabiin, hinnasilt ja stange ning siis kutsutakse veel grupis inimesi üles, et mine sinna poodi Tallinnas, seal saab proovida. Minu arvates on see niivõrd ebameeldiv,» nentis Tedremäe.

Ta võttis inimesega, kes pildid Facebooki gruppi üles riputas, ühendust ning lubas politseisse pöörduda, kui neid pilte ja viiteid sealt ei eemaldata. «Umbes veerand tunni jooksul oli pilt maha võetud,» märkis ta ja lisas, et Säästur1 kauplustes on pildistamine keelatud.

Kõige rohkem häirib Tedremäed, et inimene tuleb ja kasutab klienditeenindaja teenust, kuigi teab juba ette, et kaupa ei osta. «Müüja viib talle veel teise suuruse, naeratab, paneb tema tagant uksed lukku, aga mis klienditeenindaja selle eest saab? Ja siis me viriseme, et klienditeenindaja palgad on väikesed,» lausus Tedremäe. «Kauplus ei ole šõuruum. Kas me peame tõesti panema ukse juurde mündiautomaadi ja hakkama niimoodi müüjatele palka korjama?»

Inetu tegu

Ta tõdes, et äriettevõtted näevad vaeva, st maksavad käibemaksu, palku, lisaks rendi ja kommunaalide tasu. «Tahan öelda, et kui järgmine kord eelpool nimetatud eesmärkidel kaupa proovima ja pildistama tullakse, siis võiks vähemalt klienditeenindajale sügavalt silma vaadata ja «tänan» öelda, et ta teenindab, sest kahjuks selline teguviis tema palka ei tõsta.»

E-kaubanduse liidu tegevjuht Merle Kangur on juhtumiga kursis. «Selline tegevus on kahtlemata inetu ja täiesti aktsepteerimatu,» märkis Kangur, kes pole aga rohkem sarnastest juhtumitest kuulnud.

Korrektsest e-poest ostes pole tema sõnul tarvidust ostjatel käia «kuskil linna peal» riideid proovimas, sest proovida saab rahulikult kodus ja mittevajalikud korrektsed tooted pärast väikse vaevaga ja probleemideta tagastada. Samuti saab tagasi ostudele kulunud raha.

«Selliste isehakanud «kauplejatega» ei tegele ressursside puudumisel paraku ka ükski riiklik järelvalve asutus, seega saab lahendus olla vaid tarbijate harimises ja teadlikkuse tõstmises,» leidis Kangur.

Maksu- ja tolliamet tuletab siinkohal meelde, et saadud tulu peavad deklareerima ja sellelt ettenähtud maksud tasuma ka internetiportaalides ja Facebook’is kaupu müüvad eraisikud.

Isiklikus kasutuses olnud esemete müük on maksuvaba, seega kui inimene müüb oma isiklikke kasutatud asju, tulu deklareerima ei pea.

Maksu- ja tolliamet on juba eelmisest aastast pööranud suuremat tähelepanu internetis kaupu müüvatele eraisikutele, kontrollide tulemusel on tuvastatud registreerimata ettevõtluse kaudu kaupade müüki ligi 91 000 euro eest. Sellelt summalt oli jäetud tulu deklareerimata ligi 16 000 euro ulatuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles