Kaubanduskeskus karistab noori sisenemiskeeluga

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu noortele meeldib Tasku keskuses hängida.
Tartu noortele meeldib Tasku keskuses hängida. Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

Tartus asuv Tasku kaubanduskeskus on sunnitud aega surnuks löövate noorte ohjeldamiseks kehtestama mõnele neist sisenemiskeelu.

«Kuna Tasku keskuse näol on tegemist kesklinnas asuva kaubanduskeskusega, on noorte kogunemine keskuses tavapärane. Probleeme tekitab see siis, kui noorte käitumine häirib teisi külastajaid ja kaupluste müügitegevust,» rääkis Tartu Tasku keskuse
turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Tannik.

Teiste külastajate jaoks on tema sõnul häiriv lärmakas käitumine, roppusi sisaldav kõnepruuk, joobesolek, suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohas. «Keskuse jaoks on tõsiseks probleemiks ka inventari määrimine ja lõhkumine – näiteks on tulnud meil sagedasti värvida tualettide seinu sinna soditud roppuste tõttu,» rääkis Tannik.

Viimase aasta jooksul on keskus paaril korral määranud noortele ka sisenemiskeelu. «Peamiseks põhjuseks on väga tõsised ja korduvad korrarikkumised – füüsiline vastuhakk turvameestele, korduvad politsei väljakutsed joobesoleku ja sellega kaasneva märatsemise puhul vms,» rääkis Tannik. Sisenemiskeeld on oma olemuselt väga äärmuslik vahend ning Tasku keskus kasutab seda vaid korduvate ja väga tõsiste rikkumiste puhul, kui on ilmne, et korda rikkunud isikuid (sh täiskasvanud isikuid) pole võimalik teisiti korrale kutsuda.

Sisenemiskeelust püütakse Tanniku sõnul vabaneda ning sellekohane info levib noorte seas kiiresti. «Seega loodetavasti kannab see väärkäitumist ennetavat funktsiooni,» sõnas turundusjuht. Kuna noorukite korrarikkumised on osutunud probleemiks, siis on keskus algatanud koostöö noorsoopolitseiga. Lisaks tegutsevad seal mobiilsed kontaktnoorsootöötajad, kelle tegevust toetab Eesti-Šveitsi koostööprogramm. «Kutsume vanemaid jälgima, millega nende lapsed tegelevad vabal ajal – meile teenust pakkuv turvafirma G4S on päris mitmel korda rikkunud nooruki vanemaga ka ühise keele leidnud,» sõnas Tannik.


Tallinnas asuva Viru keskuse turundusjuhi Taivi Koitla sõnul oli keskusel esimeste tegevusaastate jooksul tegu olukorraga, kus paljud noored kogunesid nende keskusesse niisama n-ö hängima. «Praegu see teema võrreldes varasemaga aktuaalne pole ning viimaste aastate vaatlused pole koolivaheaegadel ega ka muul ajal suuri gruppide kogunemisi näidanud,» rääkis Koitla. Ta pakkus, et ilmselt on selle tinginud turvameeskonna pikaajaline professionaalne töö, lähipiirkonda kerkinud alternatiivsed meelelahutuskohad. «Loodetavasti ka noorukite teadlikkuse kasv oma ajaga midagi asjalikumat ja harivamat peale hakata,» sõnas Koitla.
 

 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles