Eestis võib edukalt teatud viinapuu sorte kasvatada nii, et viinamarju saab koduhoovist ise noppida. Just praegu on õige aeg tutvuda erinevate sortidega, et kevadel kiirel istutusajal oleks sordieelistused teada.
Milline on sobiv viinamarjasort koduaeda istutamiseks?
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
26. märts 2014, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhani puukool kirjutab, et sordid «Canadice», «Interlaken» ja «Jokke» sobivad hästi kasvuhoonesse või talveaeda.
«Canadice» viljad on tumeroosad ja seemneteta. Avamaal ei jõua valmida, sobib kasvuhoonesse. Vajab talvekatet.
«Interlaken» sordi viljad on vürtsikad, magusad ning seemneteta. Taime tuleks kasvatada kasvuhoones ning see vajab talveks katmist.
Viinapuu «Jokke» on kasvuhoonesort. Talvekindel, paljude seemnetega, sültja viljaga. Hilisem väga maitsev sort.
Eesti aiandusliit soovitab kütteta kasvuhoones kasvatada sorti «Swenson Red», mille marjad on suured, roosakaspunased ja maitsvad. Võrsed intensiivse kasvuga, pikad ja jämedad.
Viinapuud, mis sobivad kasvatamiseks avamaal:
«Hasanski Sladki»
Marjad sinised. Valmivad väga vara, hakkavad värvuma juba augusti alguses. Marjades palju C-vitamiini. Võrsed jõudsa kasvuga, suurte lehtedega. Sügisel värvuvad lehed punaseks.
Sobib väga hästi lauamarjaks. Külmakindel.
«Rondo»
Marjad sinised, vahakirmega, mahlased. Vilikond suur. Võrsed väga tugeva kasvuga, lehtedel punane sügisvärvus. Varaviljuv ja saagikas. Vajab kerget talvekatet. Suurte seemnete tõttu ei sobi lauamarjaks. Hea veinimari.
«Zilga»
Marjad ühesuurused, ümmargused, sinised, sültja sisuga. Marjades palju seemneid. Võrsed korgistuvad vara ja haruldaselt hästi. Vähese ennakvõrsumise tõttu lepib vähese suvise lõikusega.Taim katab ühtlaselt temale antud pinna. Lehed väga ilusad, sobib hästi haljastustaimeks. Haljastustaimena ei vaja talveks katmist.
«Jubileinaja Novgoroda»
Marjad kollakasrohelised, ühtlase suurusega, valminult hästi magusad. Sisu iseäraliku vürtsiga, sültjas ja paljude seemnetega. Õitseb vara. Taim on leplik, kasvab ka happelistel ja soostunud muldadel. Võrsed hakkavad vara korgistuma ja valmivad hästi. Lepib kerge talvekattega.
«Fabel»
Marjad rohelised, roosaka varjundiga, väikesed, magusad. Paremaks viljumiseks vajab võimalikult sooja ja tuulevaikset kasvukohta. Suhteliselt külmakindel, lepib kerge talvekattega.
«Summersweet»
Marjad ühtlase suurusega, ümmargused, sinised. Valminud marjad püsivad kaua okstel. Suured seemned segavad söömist. Üsna hea talvekindlus, lepib kerge talvekattega.
Mida viinapuu istutamisel silmas pidada?
- Viinapuu on vähenõudlik ning erilist väetamist ei vaja, liiga rammusasse mulda istutatud taim hakkab väga lopsakalt kasvama, mis muudab selle külmaõrnaks.
- Lehtedega puitumata istik istutatakse pärast öökülmaohu möödumist (juuni alguses) veidi endisest sügavamale.
- Hilissügisel (alates oktoobrist) soetatud istikud, mis ei pruugi jahedate ilmade tõttu väga hästi juurduda, tuleks ületalve hoida sügavalt mulda kaevatuna.
- Õigele kohale istutatakse kevadel esimesel võimalusel.
- Esimesel kasvusuvel areneb välja taime juurestik, siis ei ole vaja püsivat toestust ning samuti ei vaja alles juurduv taim ka suvist lõikust. Alles augustis on soovitav võrsete ladvad kärpida, see on vajalik taimede paremaks talvitumiseks.