iDeal kampaania

Välimuse mõju ei maksa tööd otsides alahinnata

Väga omapärane välimus Eesti tööandjaid enam eriti ei ehmata.

FOTO: SCANPIX

Karjäärinõustaja Tiina Saar kinnitab, et välimus mängib tööle saamisel suurt rolli, on alati mänginud. Küll aga on tema sõnul muutunud arusaamad, mida iluks ja atraktiivsuseks peetakse.

«Isegi modellinduses otsitakse rohkem isikupärasust kui kindlat tüüpi näojooni või kehakuju. Seega, olulisem on, et oleksid stiilne, maitsekas ja väljanägemine toetaks karismat, kui et oleksid jumalike proportsioonidega,» leiab Saar.

«Kui võrrelda Eesti ja Soome töökultuuri, siis Soomes võis teeninduses juba kümme ja rohkem aastat tagasi kohata rohelise punkariharja või toreda nina-kulmu-huulerõngaga teenindajaid, Eestis on see ilmunud teeninduspilti viimase viie aasta jooksul. Kuigi teenindus on üks nendest valdkondadest, kus välimus on eriti oluline, eelistatakse ühetaolisusele ja konservatiivsele välimusele pigem seda, et inimene saaks olla tema ise ja tunneks end ka töörollis vabalt,» räägib Saar.

Tema sõnul jookseb piir siiski stiilsuse ja korrektsuse vahel. «Kui tööandja kingades seista, siis korrektsus on midagi, mida töötaja välimusest otsitakse. Miks? Sest see kõneleb midagi inimese üldise käitumise ja väärtuste kohta,» lausub karjäärinõustaja.

Pisut delikaatsem, kuid siiski tähtis teema on tema hinnangul, millises füüsilises vormis inimene on. Iga liigne kilogramm ei takista tööle saamist, kuid tööandjad eelistavad siiski inimesi, kes pole lodevad. Välimus reedab ju sedagi, kui tervislik ja sportlik inimese eluviis on. Töötervisest räägitakse üha rohkem ja inimene, kes üldse ei liigu või on söömissõltuvuses, on risk tööandjale, eriti kui tegemist on istuva tööga. Niisiis, vorm ja sisu peavad kooskõlas olema.

«Meeldib see meile või ei meeldi, aga mulje luuakse esimeste hetkedega ja paraku inimesed mõtlevad stereotüüpides. See tähendab, et kui inimese välimuses on midagi kummalist – kas hoolitsematus, maitselagedus või ülepingutatus –, vallandab see igal juhul tööandja fantaasiad. Neil teemadel ei räägita, kuid lood mõeldakse ise juurde ja see kipub mõjutama valikut,» räägib pikaaegne karjäärinõustaja.

Sama kehtib stereotüüpse mõttemustri kohta, kas väga ilus inimene saab olla tark. «Kliendi lugude varal võin väita, et mõni ilus inimene on pidanud vaeva nägema sellegagi, et oma loomulikku ilu mitte üle rõhutada ja anda oma välimusele pigem asjalikku aktsenti – kas soengu, riietuse või aksessuaaridega, millest tüüpilisemad on prillid. Vaid mõnel üksikul juhul antakse välimuse vead andeks: siis kui inimene on ülimalt hea oma erialal või kui töö on nii eraldatud, et töötaja ei puutu teiste kolleegidega kokku.»

CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt rõhutab, et korrektne välimus on tööintervjuule tulles elementaarne. «Riietus oleneb suuresti töö iseloomust, ametikohast ning ettevõttest, kuid kui kandidaat on puhas ja hoolitsetud, siis tunneb ta ennast enesekindlamalt ja suudab tööandjat oma palkamises paremini veenda.»

Töövestlusel mängivad pisiasjad suurt rolli ning klapp tööandjaga võib tekkida või mitte. Tavaliselt selgub see esimese 30 sekundi jooksul. Seepärast soovitab Auväärt minna tööintervjuule puhanuna ja hoolitsetult ning unustada negatiivsed enesesisendused.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles