Jalgratta kindlustamine osutub keeruliseks

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eestis konstrueeritud ja ehitatud elektrijalgratta Liberator hind küünib paari tuhande euroni, pole sellele võimalik eraldi kindlustust osta.
Kuigi Eestis konstrueeritud ja ehitatud elektrijalgratta Liberator hind küünib paari tuhande euroni, pole sellele võimalik eraldi kindlustust osta. Foto: liberatorbike.blogspot.com

Eesti kindlustuste kinnitusel on jalgratast, olgu siis tavalist või elektrimootoriga mudelit, võimalik kindlustada vaid osana kodusest varast. Eraldi kindlustust neile ei pakuta, kuigi nii mõnigi kaherattaline sõber on märksa kallim kui roller või mootorratas.

«Jalgrattaid loetakse harrastusvahenditeks ning neid saab kindlustada osana kodusest varast ehk vallasvarast. Kindlustuskaitseks tuleb arvutada kokku koduse vara summa pluss jalgrataste väärtus,» rääkis Iizi kindlustusmaakleri turundusspetsialisti Riho Hallop. Ka elektrirattaid saab tema sõnul kindlustada samamoodi. «Olenevalt seltsist kindlustatakse elektriratast kui tavalist rattaliiki, mõni lisab eraldi vastava märke poliisile,» lisas ta.

Koduse vara kindlustuskaitse võib Hallopi sõnul laieneda ka väljapoole kodu, näiteks vargusele avalikust rattaparklast.

Tema väitel saab jalgrattaid kindlustada vaid koduse varana seetõttu, et neile ei ole olemas eraldi kindlustusliiki, nagu näiteks on autode kaskokindlustus.

«Eestis ei ole seni olnud jalgrataste kindlustamine eraldiseisva toote raames aktuaalne,» rääkis Seesam Insurance’i turundusjuht Tiia Prööm. Ta lisas, et Eesti väikest turgu arvestades ei ole olnud piisavalt palju huvilisi, kes oleks valmis sellise kindlustuse eest raha välja käima. «Kuna jalgratastega seotud väärtegusid on palju, on kindlustusjuhtumi aset leidmise tõenäosus suur ning arvatavasti tuleks jalgratta kindlustuse hind kliendi jaoks liiga kõrge,» arvas Prööm.

Tulevik sõltub tema sõnul sellest, kui suur on huvi, milliste riskide vastu soovitakse oma ratast kindlustada ja kui suure summa ulatuses. «Seega ei ole välistatud, et Eesti kindlustusandjad tulevikus sellist kindlustuskaitset pakkuma hakkavad,» arvas Prööm.

Seesam kindlustab kõik mitteregistreeritavad sõidukid (sh elektrijalgratas) koduse vara hulgas. «See tähendab, et kindlustuskaitse kehtib eelkõige kindlustuskohas (kindlustatud kodus). Automaatne kindlustuskaitse kehtib 3000 euro ulatuses. Väljaspool kindlustuskohta (kaasas oleva varana) kehtib kindlustuskaitse 1000 euro ulatuses,» rääkis ta.

Pröömi sõnul kehtib koduse vara kindlustuskaitse nii korteris või eluhoones, aga ka korteri juurde kuuluvas panipaigas või eluhoone juurde kuuluvas abihoones. «Oluline on kindlustamise hetkel ära märkida, kui tegu on keskmise harrastaja tasemest kallima ratta või spetsiaalse võistlusspordirattaga. Sellisel juhul saab meie spetsialist teha sobiva pakkumise, arvestades neid asjaolusid,» pani ta rattaomanikele südamele.

Prööm rõhutas vajadust pöörata tähelepanu kindlustustingimustes toodud ohutusnõuetele: näiteks peab panipaik, kus ratast hoitakse, olema kindlustusvõtja ainukasutuses ja lukustatud.

Jalgrataste puhul on peamiseks kindlustusjuhtumiks vargus. «Laias laastus võib öelda, et iga kuuenda vargusjuhtumi korral varastatakse ka jalgratas. Aga oleme ka hüvitanud kahjusid, kus näiteks auto katusele jalgrattahoidjasse paigutatud ratas sai kahjustada garaaži sisse sõitmise käigus,» rääkis Prööm.

Ta lisas, et varguse kindlustuskaitse kehtib nii pakettkindlustuse kui ka koguriskikindlustuse korral. Küll aga ei kehti kindlustuskaitse juhul, kui ratas sai kahjustada selle tavapärase kasutamise käigus. «Näiteks kui sõidad üle kivi ja selle tagajärjel puruneb ratta rehv või muu oluline osa, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles