Jalgratta kevadise hoolduse ABC (1)
3. aprill 2014, 23:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoolikal rattaomanikul pole kevadel vaja teha muud kui rattal kummid täis pumbata ja sadulalt tolm maha pühkida. Kes aga ratta sügisel lihtsalt seisma jättis, peab enne esimest sõitu kaherattalise korralikult üle vaatama.
«Hea peremees teeb ratta juba sügisel korda, aga kui see toona niisama seisma jäi, siis tuleks alustada puhastamisest,» rääkis Hawaii Expressi mehaanik Raido Niitav.
Ratast võib puhastada autopesukäsnaga ja tavalise veega, millele on pisut lisatud nõudepesuvahendit. «Kindlasti ei tasu ketti ja raami pesta sama käsnaga, tehke käsn pooleks ja peske teise poolega ainult ketti,» rääkis Niitav.
Ta pani ratturitele südamele, et pärast mererannas sõitmist tuleks ratas mageveega üle pesta, kuna merevesi ajab ratta roostetama.
Oskajad võivad ratta puhastamiseks kasutada ka survepesurit. «Tavaliselt tehakse survepesuriga see viga, et hakatakse ratast peensusteni puhastama. Tuleb teada, et peentesse pragudesse ei tohi sellega otse lasta, aga selliseid kohti on rattal palju,» selgitas mehaanik.
Järgmiseks soovitas Niitav kontrollida kummirõhku. «Rattal tuleb kumme sagedamini pumbata kui autol. Tootjad soovitavad iga päev, aga vähemalt korra nädalas peaks seda kindlasti kontrollima,» rääkis ta.
Kindlasti tasuks enne rattaketi õlitamist ära puhastada käiguvahetaja hammasrattad. «Mustuse saab sealt mingi peene asjaga, kas vana hambaharja või kruvikeerajaga välja sorkida,» õpetas Niitav.
Kett vajab tähelepanu
Samamoodi tuleks puhtaks teha ka käiguvahetaja rullikud. Mehaanik lisas, et üleõlitatud ratta käiguvahetaja puhastamine nõuab rohkem vaeva.
Järgmisena tuleks kontrollida ketti. «Kas kett on välja veninud või mitte, sellest on tavainimesel raske aru saada, vilunud tegija tõmbab paarist kohast näpuga üle ja kohe on selge,» rääkis Niitav.
Tänapäeval on paljudel ratastel spidomeeter peal ja asjatundja soovitab keti ära vahetada pärast 700-kilomeetrist läbisõitu.
«Kui selle kilometraaži juures ketti vahetada, siis pääseb hammasrataste vahetamisest. Kui aga piirist on üle mindud, siis on mõttekas lisaks ketile vahetada ka hammasrattad,» selgitas ta.
Niitav tõi näite, et kui rattakett maksab 10 eurot, siis koos hammasratastega vahetades algab hind 17 eurost. Kindlasti tuleb kett välja vahetada, kui selle lüli jääb kindlat asendit hoidma.
Rattaketti tuleks kindlasti ka õlitada. Õli pannakse rattaketi sisepinnale ja lastakse vabakäiguga rattal paar ringi tagurpidi käia. Käiguvahetaja hammasrattaid õlitada pole vaja, selle töö saab tehtud, kui ketti õlitades käiku vahetada.
Niitav soovitab seda teha iga kord, kui jäädakse vihma kätte, sest vesi uhub õli minema. «Kui kett hakkab sõidu ajal pääsukese häält tegema, siis on õige aeg mööda lastud,» lisas ta.
Mehaaniku sõnul ei maksa õli iga päev panna. «See (liigne õli – toim) kasvatab mustust, mida tuleb hakata sügisel või kevadel ära puhastama,» selgitas ta. Kui ratas jäi sügisel niiskena seisma, siis pindmiselt kergelt roostes keti saab puhtaks õlitades.
Enne rattasõitu tasub kontrollida ka piduritrossid ja -klotsid. «Mõnikord jääb niiskus piduritrossi ja kui vajutate pidurit, siis see pidurdab küll, aga ei taha n-ö tagasi tulla,» rääkis Niitav.
Piduriklotside kulumisest annab märku see, kui nende muster kaob ära. Näiteks on alumine külg kõrgem kui ülemine.
Mehaanik soovitab kontrollida, ega piduriklotsi peale pole jäänud mõnda alumiiniumi- või liivapuru. «Need terakesed tuleks terava asjaga välja nokkida, sest need hakkavad velge kulutama,» jagas ta näpunäiteid. Nii võiks klotse puhastada paar korda aastas.
Pehme kumm ei kesta
Kui ratas on ainult ühe sõitja kasutuses, siis soovitab Niitav ka sadula korra välja tõsta ja kontrollida, kas see pole kinni oksüdeerunud. «On ka olnud juhtumeid, kus sadul on jäänud nii kinni, et raam tuli maha kanda,» tõi ta oma praktikast näite.
Enne esimest sõitu tasuks kruvikeeraja ja mutrivõtmega üle käia kõik kinnitused ning kui vaja, siis pisut peale keerata.
«Üldiselt on nii, et ostetakse ratas ja sõidetakse, hooldusega vaeva ei nähta,» iseloomustas Niitav Eesti inimeste suhtumist kaherattalistesse. Eriti palju lastakse tema sõnul käest ära lasterattaid.
Kõige suurem eksimus, mida ratturid teevad, on kogenud rattamehaaniku hinnangul see, et rattaketti üldse ei õlitata. Ka ei armasta Eesti inimesed kumme pumbata.
«Kuna kumm on pehme, siis satub selle ja velje vahele tolm, mis nühib kummi läbi. Pärast kurdetakse, et ma pole üldse palju sõitnud,» rääkis ta.