Starman nõudis komisjoni hinnangul alusetult trahvi

Starmani digiboks.

FOTO: Peeter Kümmel

Klient soovis Starmaniga halva teleteenuse kvaliteedi tõttu lepingu lõpetada, kuid ettevõte ei lasknud seda leppetrahvi tasumata teha. Tarbijakaebuste komisjon leidis, et klient ei peaks siiski trahvi maksma.

Klient sõlmis Starmaniga tunamullu 23. oktoobril lepingu M-ZUUMtv teleteenuse kasutamiseks. Lepingu järgi on teleteenuse kasutamise kohustuslik siduvusperiood üks aasta.

2013. aasta maikuus lisandus teenusele ZUUMtv levigarantii, mille kohustuslik kasutamisperiood on kaks aastat.

Mullu 18. novembril teatas klient Starmanile, et soovib M-ZUUMtv lepingu üles öelda, kuna teleteenus ei ole kvaliteetne.

1. detsembril esitas aga Starman kliendile arve, milles nõudis 86.18 eurot. Starmani selgituste kohaselt on tegemist leppetrahviga levigarantiiteenuse kasutamise kohustuse rikkumise eest.

Klient esitas seepeale tarbijakaitseametile avalduse, milles vaidlustas leppetrahvi nõude. Starman vastas tarbijakaitseameti päringule, et leppetrahvi nõue on õiguspärane ja trahv kuulub tasumisele.

Klient sellise vastusega ei nõustunud ning esitas 12. veebruaril avalduse tarbijakaebuste komisjonile. Ta leidis, et Starmanil ei saa olla tema suhtes rahalisi nõudeid, kuna lepingu ülesütlemise põhjuseks oli teenuse halb kvaliteet, mille parandamine vaatamata tehnikute korduvatele katsetele ei õnnestunud.

Samuti oli klient levi parandamiseks sunnitud maksma 30 eurot võimendi eest, mille Starmani tehnik paigaldas.

Starman jäi endale kindlaks, et soodustustega lepingu lõpetamise korral siduvusperioodi kestel on kauplejal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi tasumist.

Tarbijakaitse komisjon leidis, et klienti on levigarantiiteenuse osutamisega teenuse olemuse osas eksitatud. Komisjoni hinnangul tuleb eeldada, et telekanalite levitamises seisnev põhiteenus hõlmab iseenesest kvaliteetset levi tagamist. Täiendavalt levigarantiiteenuse osutamise sisu jääb komisjonile arusaamatuks.

Eksitav ja ebaselge on komisjoni hinnangul ka teleteenuse osutamise ja levigarantiiteenuse erinev sidumisperiood. Komisjonile antud selgitustest ei nähtu, milles seisneb levigarantii sisu (pakutav hüve tarbijale) peale telekanalite levi lõpetamist.

Komisjoni hinnangul ei saa ebaselguse ja vasturääkivuste tõttu pidada lepingu osaks neid kaupleja tüüptingimusi, mis kliente ebamõistlikult kahjustavad.

Praegusel juhul puudub komisjoni hinnangul selgus levigarantii teenuse olemuses ja lisaväärtuses. Põhiteenusele lisaväärtust pakkuv tingimus ei saa olemuslikult omada väärtust peale põhiteenuse enese lõppemist.

Seaduse järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult.

Kõnealuse tüüptingimusega on ette nähtud, et tarbija peab levigarantiiteenust tarbima ka juhul kui ta ei tarbi levitatavat teleteenust. Sellega piiratakse komisjoni kinnitusel ebamõistlikult tarbija õigust lõpetada teleteenuse leping. Sellekohase sisuga tüüptingimused on ebamõistlikult kahjustavad.

Seega otsustas komisjon rahuldada tarbija kaebuse Starman vastu. Komisjoni otsusega mittenõustumise korral on vaidlevatel pooltel õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.

«Kuna Starmani esindaja paraku ei osalenud sellele istungil, siis meie arvates ei olnud tarbijakaebuste komisjonil otsuse tegemisel piisavalt informatsiooni. Antud hetkel me kaalume, milliseid samme järgmiseks astuda,» kommenteeris Starmani pressiesindaja Kristi Reiland.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles