Säästma tuleks hakata võimalikult noores eas (1)

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogunenud säästud eurodes.
Kogunenud säästud eurodes. Illustratsioon: Allikas: Postimees

Investeerimine ei ole meil eriti populaarne ning peamised põhjused on senised negatiivsed kogemused. Meie inimesed ei usalda panku, õigemini pankade varahaldusettevõtteid, sest nende hallatavate pensionifondide tootlus on jätnud soovida.

Populaarne pole ka investeerimine kolmanda samba pensionifondidesse ja avalikesse investeerimisfondidesse ning selle põhjuseks on samuti asjaolu, et inimesed pole fondide tootlusega rahul. Samal ajal on fondivalitsejate palgad ühed kõrgemad Eestis.

Kuna kliendil on alati õigus, on säästjatel-investoritel õigus olla fondivalitsejatega rahulolematud. Säästjad on hääletanud jalgadega ning enne finantskriisi üsna populaarsete kolmandate pensionisammaste ja avalike investeerimisfondide maht on viimastel aastatel üsna kokku kuivanud.

Tähtis on tulemus

Eesti investeerimisajalugu on üsna lühike – 17 aastat – ning investoreid-säästjaid on heidutanud kaks sügavat finantskriisi, mis mõlemad päädisid Tallinna börsiindeksi 80-protsendilise langusega.

Investeerimine on sisuliselt tuleviku ennustamine ning head tulemused pole kunagi garanteeritud. Isegi kõige parematel fondijuhtidel võivad olla paremad ja halvemad päevad (õigemini aastad).

Selle hea näide on maailma suurim võlakirjafond PIMCO, mis oli aastakümneid üks maailma parimaid võlakirjafonde, mistõttu selle juhti Bill Grossi hakati kutsuma võlakirjakuningaks. Paraku pöördus tema õnn mõned aastad tagasi, sest ta panustas liigselt sellele, et USA Föderaalreservi rahatrüki tõttu pagevad investorid USA võlakirjaturult.

Juhtus aga vastupidi – USA riiklikud võlakirjad olid 2011. ja 2012. aasta esimesel poolel ühed paremad investeerimisobjektid, mistõttu PIMCO fondide tootlus jäi konkurentide omale alla. Tagajärg oli see, et fondist hakkas massiivselt raha välja voolama, Gross pööras ettevõtte kaasjuhi Mohamed El-Erianiga tülli, mistõttu viimane lahkus märtsi keskel ametikohalt ning ettevõte oli juhtimiskriisis.

Ehkki investeerimisel on palju asjaolusid, mida inimesed mõjutada ei saa, sõltub kõige tähtsam tegur, mis lõpptulemust ehk kogunevat rahasummat mõjutab, just säästjaist endist. See tegur on investeerimise kestus.

Meie inimesed pööravad liigset tähelepanu investeeringute ja fondide tootlusele, mis pole ju väga vale, kuid tegelikult on tähtis lõpptulemus – kui palju on sul säästetud ja raha kasvanud.

Väga hästi näitab ajafaktori mõju säästmise või investeerimise lõpptulemusele kõrval olev graafik, mida peaks vaatama iga 25-aastane noor.

Olgu meil kolm inimest, Liisa, Evelyn ja Mari, kes kõik saavad umbes Eesti keskmist palka, 1000 eurot. Üldiselt soovitatakse panna säästudeks kõrvale 10 protsenti oma sissetulekutest, mis kõnealusel juhul on 100 eurot kuus.

Oletame, et Liisa alustab säästmist ja investeerimist 25-aastaselt ja teeb seda kuni pensionieani ehk 65. sünnipäevani. Evelyn säästab ja paneb kõrvale vanusevahemikus 25–35, sest pärast 35-aastaseks saamist nõuavad algul lapsed, hiljem muud põhjused oma osa ning säästmiseks raha üle eriti ei jää. Samas ei võta ta seni säästetud raha välja ning jätab selle edasi kasvama. Mari on veidi vanem ning tal ei olnudki enne 35-aastaseks saamist võimalik investeerida, sest finantsturud ei olnud meile sisuliselt enne 1997. aastat kättesaadavad.

Üheksa protsenti aastas

Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul on Tallinna börsi keskmine tootlus alates 1997. aastast olnud üheksa protsenti, maailma aktsiaturgude keskmine tootlus on kaheksa protsenti aastas.

Nii võtsin siinsete arvutuste aluseks keskmiseks aastaseks tootluseks kaheksa protsenti.

Tulemused on väga ilmekad. Nimetatud skeemide kohaselt kasvaks Liisa säästud 40 aasta jooksul 348 220 euroni, Evelyni säästud, kes paneb kõrvale vaid kümme aastat, kasvavad 40 aastaga 198 227 euroni.

Eriti tuleks tähele panna sääste, mis kogunevad Liisale ja Marile. Ehkki nende säästmise kestuse erinevus on vaid kümme aastat (Liisal 40 ja Maril 30 aastat), erinevad nende säästud üle kahe korra – Maril «ainult» 149 862 eurot.

Eespool toodud arvutused on tehtud eeldusel, et iga kuu kõrvale pandud summa jääb samaks. Säästja ja pikaajalise investori võimsaim relv on liitintress ja selle suurim sõber on aeg. Liitintress on intress, mis saadakse investeeringu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste intresside kogusummalt. Kui investeeringu alguses on liitintressid võrdlemisi väikesed, siis pikaajalise investeeringu korral muutuvad need summad väga märkimisväärseks. Meie toodud näite puhul kasvab Liisa investeeringu väärtus 10. investeerimisaastal 2600 euro võrra,  40. aastal aga tervelt 27 581 euro võrra. Ainus järeldus, mida teha saab: alustage säästmist kohe.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles