Miks on turvameestel just pinnuks silmas need, kes kuidagi rahu ei riku ning lihtsalt vaikides olesklevad? Kas ametikohustuste hulka käib tõepoolest enda viha välja elamine poe külastajate peale, kirjutab noor tartlane, kelle nimi on toimetusele teada.
Istusin nädal tagasi tuttavaga Lõunakeskuse Apollo kõrval asuval diivanil ning jõin rahulikult teed. Enne meid oli keegi jätnud laua alla tüki pulgajäätist, kui üldjoontes oli koht üsna puhas ning vaikne, kui välja arvata ruumi teises servas istuvad kõva häälega välismaalased. Järgmisel hetkel saabus heledate juustega naisturva, kes pöördus minu suureks üllatuseks meie poole, ning teatas, et peame koheselt lahkuma. Kuna selgitust ei järgnenud, pidasin vajalikuks ise küsida, mida me siis ikkagi valesti olime teinud.
«Siin ei või niimoodi istuda,» ütles ta. «Kuid miks siin siis lauad ning istekohad on,» küsisin hämmeldunult. «Need on pidutsejatele,» tuli vastus.
«Siin võiks siis vähemalt sildid üleval olla, et selle reegli vastu mitte eksida?» mõtlesin omaette küsivalt, lootes, et seal äkki selgitatakse ka seda «pidutsemise» osa lähemalt. «Tähendab, siis ei ole ju vaja, kui ma inimestele ütlemas käin,» vastati mulle ärritunult.
Selle peale kiirustasin minema, kuid mõtteisse jäi endiselt kummitama küsimus - miks «kiusavad» turvamehed rahus istujaid selle asemel, et öelda kaks lauda edasi istuvatele purjus soomlastele, et nad paar tooni vaiksemaks keeraksid?
Uurides oma tutvusringkonnas ebaõiglase ning ebavajaliku «rahu kaitsmise» kohta, sain vastuseks mitmeid sarnaseid juhtumeid, kus turvamees põgeneb macho-kamba sisenedes taharuumi ning tuleb pool tundi hiljem veidi julgema näoga välja, et mõne viieaastase peale oma allasurutud viha välja elada (nii et too lausa nutma hakkab). Või siis laamendab keegi elektroonikapoes ja turvamees suundub pigem välja, bussipeatuses istuva kodutu peale karjuma (ja solvanguid loopima - «Hah, endal pole töökohtagi!») kui aitab poemüüjaid.
Eks argus ole muidugi üks asi, kuid ega selle pärast pea nö endast nõrgematele suvalise põhjuse pärast kallale tungima? Või olen hoopis mina see, kes on õigluse eest väitlevatest turvameestest valesti aru saanud?
Siiski leian, et kliendi või külastaja poole pöördudes võiks püsida rahuliku ning viisakana, selgitades täpselt, mida valesti tehti, et selliseid vigu enam ei korduks.