Lugeja küsib: mida teha trampiva naabrilapsega?

Lapsed võivad ju teada, et tuleb vaikselt olla, kuid mänguhoos läheb see meelest.

FOTO: SCANPIX

«Mida teha ülemise korruse naabriga, kelle laps lakkamatult trambib hommikul üheksast õhtu kümneni. Ma mõtlen lakkamatult, et kui koputada laele, siis läheb asi veel hullemaks. Ma ei saa ju ülesse minna ja pereisale tappa anda selle eest, et ta laps trambib. Aga kui aus olla, siis kaugel ma sellest otsusest ei ole. Kuna olen tööl kuuel päeva nädalas ja poole ööni, siis ausalt öeldes hakkab ära tüütama hommikul varakult lapse trampimise peale ärkamine. Mina kui alumine naaber pean elama ülemise naabri lapse pilli järgi. Ma leian, et see ei ole õige ja tahangi teada, mida ma saan teha selle heaks, et see asi lõppeks?» küsib lugeja.

Vastab justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sander Põllumäe.


Põhimõtteliselt kehtib lapse tekitatud mürast põhjustatud häirimisele sama korrakaitseseaduse regulatsioon, mis keelab isikul mujal kui eluruumis tekitada teisi isikuid häirivat müra. Kui korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lõike 2 kohaselt on öisel ajal seadusandja eraldi toonud esile isiku kohustust oma käitumises arvestada rahu soovivate teiste isikutega, siis päevasel ajal ei ole samuti teise isiku tahtlik häirimine lubatud. Üks isik ei või oma käitumisega, sh teostades põhiseaduse § 19 tulenevat põhiõigust vabale eneseteostusele, tahtlikult takistada teiste isikute vähemalt sama oluliste põhiõiguste teostamist. Erinevalt öisest ajast ei pea isik tavalisel päevasel ajal seadma naabri soovi rahule esikohale enda õiguste suhtes, vaid keelatud on üksnes teise isiku tahtlik häirimine.

Rääkides lapsest, siis lapse teo- ja süüvõime on piiratud nii puuduliku arusaamise oma käitumise õiguslikus tähendusest, kui ka nõrgalt arenenud võime tõttu oma käitumist kontrollida ja juhtida. Eksinud ja õiguserikkumise toime pannud laps vastutab oma tegude eest ise, st lapse käitumise eest ei saa võtta vastutusele ega kohaldada sunnivahendeid vanema vastu. Selle tõttu on ka lapse vanemal või muul eestkostjal kohustus lapsele tema käitumise tähendust selgitada või last korrale kutsuda (KorS § 15 lõige 2) ning vanema puudumisel saab sama teha korrakaitseorgan teavitamise või ettekirjutusega (KorS § 26 ja § 27).

Ka lastekaitseseaduse § 20 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab laps kaasinimestega lugupidavalt käituma ja ei tohi kahjustada teiste isikute seaduslikke huve ega õigusi. Samas ei või ei vanem ega korrakaitseorgan last alavääristada, hirmutada või karistada viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist. Laste kaitsest tulenevalt paneb riik ka teistele isikutele kohustuse lapse arengust tingitud käitumise eripärasid ja sellega kaasnevat häirimist taluda.

Pöördumisest nähtuvalt võib oletada, et pöördujat häirib lapse poolt mitte tema häirimiseks tahtlikult tehtav müra. Isegi, kui müra tekitav laps teeks seda meelega naabri häirimiseks, tuleks sekkumisel arvestada lapse vanusest tingitud piiratud arusaamise ja enda käitumise juhtimise võimet. Niivõrd kui pöördumises toodud andmete põhjal võib otsustada, on tegu tavapärase olmemüraga, mille talumine on korterelamus elavale isikule paratamatu. Kuna tegemist ei ole korrarikkumisega, siis puudub isikul alus ka korrakaitseorganite poole pöördumiseks.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back