Homme Postimehes: eestiaegsed reklaamipärlid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupmehed hakkasid reklaamile rohkem panustama 1920. aastatel, kui tõusis esile ostujõulisem keskklass.
Üks ainus kord sa proovi
üht suitsu, kenamat,
ei teist siis enam soovi
kui alamjärgnevat...
Ses suitsus peitub uim sees
tuhat ja ühest ööst,
mispärast temast lugu
peab iga naine, mees!
Sel suitsul päris tore
on lõhn ja maitse veel!
- ja kuigi kest vast kare,
ta järel limpsab keel.
Loodetavasti ei kukkunud ükski tubakavastane ega terviseedendaja toolilt maha. Säärane reklaam võib olla ju tänapäeval keelatud, ent 1920. ja 1930. aastatel ei imestanud nende poeetiliste ridade üle keegi. Eriti mõjukaks peeti just värssreklaame, mis mõtetesse kummitama jäid ning poes kaubamärki nähes taas meelde tulid.
Paberossi suitsetamine oli argine tegevus ning selle propageerimist tol ajal veel hukka ei mõistetud. See oli sama loomulik kui näiteks karastusjookide reklaam tänapäeval.
Kunstiajaloolane Jüri Hain nendib, et arusaamad reklaamist on ajaga küll kõvasti muutunud, kuid reklaamid on siiski väärtuslikud ajalooallikad, mida meenutada.
«Täna oleme reklaaminduses samal tasemel muu maailmaga, aga pikka aega olime teistest tublisti maas,» ütleb Hain, kelle sõnul hakkasid kaupmehed aeglaselt piiritagustele uuendustele reageerima 1920. aastatel.
Kiiresti areneva majanduse ja tööstusettevõtete arvu suurenemisega kaasnes konkurentsi kasv. Samuti tekkis ostujõuline keskklass, kellel oli võimalus kaupade vahel valida. Nii tuli oma kauba edukamaks turustamiseks kasutada reklaamide abi.
1920. aastatel reklaamiti tubakat aga ka kui kauget ja eksootilist idamaatoodet. «Oli arusaam, et tubakatooted on orientaalset päritolu ja enamik kaubamärke olid vastava nimetusega,» kirjeldab Hain. Nii kujutati tubakapakenditelt kaameleid, haaremeid või karavane.
Foto: Mihkel Maripuu
Seda, et kaunis naine on hea müügiartikkel, teati juba Eesti ajal. «Naisterahvad suitsetasid suhteliselt vähe, neile see reklaam ei olnudki suunatud,» selgitas Hain, et ilusa naise pildiga tubakat kippusid rohkem ikka mehed ostma. «Ühel pakendil tõmbab lausa Eva ise ja kiidab selle tegevuse heaks!»
Seda, et ettevõte on moodne ja tehnoloogiliselt arenev hakati rõhutama korstnatega reklaamidel. Korstnad andsid ju märku masinatest ja suurtootmisest ja neid hakati kasutama väga mitmesuguste kaupade reklaamimiseks. «Magusatööstus püüdis selles osas eriti esile tõusta,» kinnitas Hain.
Foto: Mihkel Maripuu
Pikemalt loe homsest Postimehest!