Pikaaegsed lemmikud: 58-aastane Maiuspala
14. aprill 2014, 22:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/04/14/2959186t1h0dff.jpg)
Eestis on mitmeid toidukaupu, mida on toodetud aastakümneid. Kalevi turundusdirektor Anne Tääkre tutvustab Maiuspala komme, mida toodetakse alates 1956. aastast.
Maiuspala kommide pikaajalise edu saladus on väga hästi õnnestunud maitsebukett hõrgust mandlipralineest, seda katvast paksust šokolaadikihist ning pähklipuistest. Kommide retsept on läbi aegade püsinud pea muutumatuna, vahetatud on erinevatel põhjustel vaid kommi katvat pähklipuistet.
Maiuspala kommide autor ei ole täpselt teada, kuid legend räägib, et toote võis välja töötada Kalevi tollane peatehnoloog ja hilisem direktor Edda Maurer. Tootearendus, nagu ka muud valdkonnad, järgis tollal plaanimajandust – kõrgemalt poolt oli ette nähtud teatud arv tooted, mis tuli aastas välja töötada ja müüki saata.
Maiuspala kompvekid olid väga defitsiitne toode, mida õnnestus hankida vaid tutvuse kaudu n-ö leti alt. Samas saadeti seda päris suurtes kogustes Moskvasse ja legendi kohaselt olid need kommid ka ühed Leonid Brežnevi abikaasa lemmikud.
Viimased ligi 35 aastat on kommikarbi kaant kaunistanud foto blondi tütarlapse ja tibudega, mis on selle toote puhul pea sama oluline kui karbis olevad kommid.
Selle kommikarbiga on seotud mitmeid legende ja vastuseta küsimusi. Kõige enam uudishimu on tekitanud Maiuspala kaanetüdruku päritolu. 1970. aastate teisel poolel käisid Kalevis külas Eestis ringreisil viibinud Itaalia fotograafid. Nad pakkusid oma töid Kalevile ja nende seast valiti välja kaks fotot: üks nüüdseks juba legendaarne Maiuspala tüdrukuga ja teine kolme väikese spanjelikutsikaga. Mõlemad hakkasid kaunistama Kalevi kommikarpide kaasi, üks siis Maiuspala ja teine liköörikommide oma. Need karbid tekitasid parajat furoori: tegemist oli otsekui «välismaa» pakenditega, tolleaegses Nõukogude Liidus täiesti uue kvaliteediga. Kahjuks ei ole teada, kes oli Itaalia fotograafidele modelliks.
Kolm aastat tagasi sai kommikarp endale uue kaanetüdruku, kuna esialgse foto kvaliteet oli pikaajalisest kasutamisest tugevasti kannatada saanud. Ainukese väljapääsuna tundus variant otsida uus võimalikult sarnane blond modell ning lavastada kogu stseen tibudega uuesti. Selleks kuulutas Kalev välja fotokonkursi, kuhu laekus 1276 pilti. Nende seast valiti karbi kaant kaunistama väike Sonja Valgamaalt.
Kommikarbi kujundust muuta ei olnud võimalik. Seda oli juba kord üritatud, 1990. aastate lõpus, kuid selle tagajärjel vähenes Maiuspala müük drastiliselt ja Kalevil ei jäänud muud üle, kui taastada endine kujundus. Nii on Maiuspala üks küllaltki ainulaadne toode, kuna selle pakendikujunduse dikteerivad tarbijad – ettevõttel endal siin eriti sõnaõigust ei ole.