Elisa alistanud klient: ahnusel pole piire

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janar Siniväli.
Janar Siniväli. Foto: Erakogu.

Tasulise e-arve tõttu Elisa teenusest loobunud Janar Siniväljal õnnestus tarbijakaitseameti ja juristide abiga lõpetada tähtajaline leping ilma, et ta oleks pidanud leppetrahvi maksma.

Elisa teatas mullu detsembri alguses, et hakkab sellest aastast küsima e-arve eest 0,6 eurot kuus. Säärast otsust jaburaks pidanud Siniväli lõi koheselt Facebooki grupi «Kui e-arve läheb tasuliseks, loobun Elisa teenustest». Loetud päevadega liitus grupiga sadu inimesi, kes temaga ühte meelt olid. «Meie sõnum Elisale oli lihtne – unustagu see lollus e-arve tasu kohta ära ja lähme sõpradena edasi,» lausus Siniväli.

«Mulle hakkas aga kiirelt silma, et väga paljudel Elisa klientidel olid tähtajalised lepingud, mida nad leppetrahvi peljates lõpetada ei söendanud, kuigi oleksid soovinud. Nii minu õiglustunne kui tarbijakaitseameti seisukoht ütlesid selgelt, et kui teenusepakkuja on hinnapoliitikat muudab, võib klient teenusest ilma karistust kartmata loobuda,» rääkis ta.

Kuna ka tema enda MINT-leping oli tähtajaline, otsustas Siniväli lepingu ennetähtaegse lõpetamise omal nahal järele proovida. Ta läks 2. jaanuaril, kui e-arve tasuliseks muutus, Elisa esindusse. «Nagu arvata oli, üritati mind ümber veenda argumendiga, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest saavad nad minult lepingu järgi sisse nõuda 50 eurot käsitlustasu, mis tuleb mulle kokkuvõttes kallim,» nentis Siniväli.

«Kui viitasin kliendi õigusele leping tingimuste muutumisel ilma trahvideta lõpetada, vastati mulle, et neil on juristidega kõik korrektselt paika pandud.»

Veebruaris sai ta e-posti teel arve, kus oli muuhulgas kirjas 50-eurone käsitlustasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Kuna Siniväli ei olnud alla andnud, saatis ta Elisale avalduse, kus palus käsitlustasu arvelt eemaldada. Ent Elisa keeldus sellest.

«Elisa kaval samm oli saata mulle eitav vastus vaid paar päeva enne arve maksetähtaega, et ma ei jõuaks enam astuda täiendavaid samme selle vaidlustamiseks,» tõdes Siniväli.

Viimane trump

Et mitte võlglaste nimekirja sattuda, oli ta sunnitud arve tasuma. Küll otsustas ta oma 50 eurot tagasi saada ning esitas sellekohase avalduse tarbijakaitseametile. Tarbijakaitseameti abiga vahetas Siniväli Elisa juristidega nii mõnegi kirja.

«Elisa väitis, et kliendil on tõesti õigus leping hinnakirja muutuse tõttu ilma leppetrahvita lõpetada, kuid nemad määrasid mulle ju hoopis käsitlustasu, mis ei olevat sama mis leppetrahv,» tõdes Siniväli.

Tarbijakaitseamet lükkas selle tõlgenduse ümber, sest nõudel olid olemas selged leppetrahvi tunnused.

Siniväli sõnul oli Elisa viimaseks trumbiks väide, et lepingu trahvivabaks lõpetamiseks oleks ta pidanud lepingu lõpetama ühe kuu jooksul pärast seda, kui nad e-arve tasust avalikkust teavitasid ehk siis hiljemalt 1. jaanuaril.

«Kuna mina tegin seda päev hiljem, siis Elisa tüüptingimuste järgi olin justkui uue hinnakirjaga nõus ning poleks enam lepingut ilma trahvita lõpetada saanud,» nentis Siniväli, kes siis hetkeks mõtles kogu asja sinnapaika jätta.

«Õnneks aga andsid mulle paar juristi soovituse, et võiksin tsiviilseadustiku üldossa piiluda. Nimelt oli seal kirjas, et kui tahteavalduse tähtaeg langeb riigipühale, loetakse tähtajaks sellele järgnev päev. Sellele seadusesättele tuginedes sain kinnitust, et 2. jaanuaril oli veel täiesti õige aeg oma leping lõpetada ja esitasingi tarbijakaitseametile avalduse menetluse jätkamiseks,» selgitas ta.

Lakooniline teade

Aprilli algul sai Siniväli ja Elisa esindaja kutse tarbijakaebuste komisjoni istungile. Ent vaid pool päeva pärast kutse saamist saatis Elisa välja lakoonilise teate, et nad on otsustanud Sinivälja nõude rahuldada ja talle 50-eurose käsitlustasu tagastada.

Seega jäi istung ära ja õhtuks oli raha Sinivälja arvel. «Ebaõiglusele tuleb vastu hakata viivitamatult,» pani ta inimestele südamele.

«Kui keegi saab oma abikaasalt esimese tohlaka, siis ei ole oluline, et see väga valus ei olnud, sest tegemist on eelkõige pretsedendiga. Kui keegi saab oma äripartnerilt petta, siis pole oluline, kui suures summas, sest see on samuti eelkõige pretsedent. Ja kui me taolistele pretsedentidele resoluutselt ei reageeri, siis annab see vastaspoolele sõnumi, et meiega tohibki edaspidi niimoodi käituda. Kas me tahaksime kõigi oma teenusepakkujate e-arvete eest tulevikus maksma hakata? Ei taha ju – sellepärast ongi vaja esimene vares teistele hoiatuseks teiba otsa riputada,» nentis Siniväli.

«Ja teine oluline asi – meie iidse talupojatarkusega on alati käinud käsikäes mingi hirm sakste ees – olgu nendeks saksteks siis mõisnikud, nomenklatuur või suurfirmad. Ka käesolev juhtum näitas mulle, et inimesed siiski kardavad suurfirmasid, justkui nood suudaksid iga seaduse pahupidi väänata. Kuid tegelikult oli suurfirma taktikaks peamiselt bluff ja lootus, et inimene lööb kartma ning loobub,» nentis ta.

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski selgitas, miks otsustas Elisa vahetult enne tarbijakaebuste komisjoni istungit Siniväljale raha tagasi maksta: «Lähtudes tema pikaajalisest kliendikogemusest ning sellest, et Elisa poolne kommunikatsioon seoses e-arve tasuliseks muutmisega võis kliendile ebaselgeks jääda, tuli Elisa kliendile vastu ja loobus käsitlustasu küsimisest.»

Vaidlus jõudis kohtusse

Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski kinnitusel on üldisi Elisa e-arvete tasustamist puudutavaid pöördumisi ametisse tulnud üle kolmekümne.

«Tarbijakaitseamet väljendas kohe alguses rahulolematust Elisa käitumise osas. Oleme seisukohal ja teavitasime ka tarbijaid lepingu lõpetamise õigusest ilma leppetrahvita. Samuti andsime teada, et meie hinnangu kohaselt on  käsitlustasu oma olemuselt leppetrahv, mida ei saa nõuda juhul, kui sideettevõtja muudab lepingutingimusi,» nentis Turetski.

«Täna saame öelda, et vaidlus e-arve tasuliseks muutumise kohta on jõudnud ka Harju maakohtusse. Kuna otsust veel ei ole, siis ei saa me ka rohkem kommenteerida,» lisas tarbijakaitseameti esindaja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles