Hüpermarketeid tuleb juurde, väiksed poed kaovad

Pildil Lõuna-Eesti hüpermarketi Lõunakeskuse ehitus.

FOTO: Ove Maidla / Postimees

Eesti on tuntud suure kaubanduspinna poolest ühe elaniku kohta – kaupmehed arvavad, et ühest selgitust või vastust tendentsile ei ole, pigem dikteerib poodide arvu pidevalt arenev turg.

Viimastel aastatel on väikepoode Nielseni andmete järgi jäänud järjepidevalt vähemaks, samas kui suuri hüpermarketeid rajatakse ikka veel juurde. 2010–2014 on Eestist kadunud 209 väikest toidupoodi, mille pindala jääb alla 100 ruutmeetri. Samas on nelja aastaga praeguseks ehitatud juurde 7 hüpermarketit (pindala üle 2500 ruutmeetri), 22 supermarketit (1000-2500 m2) ning 45 väikest supermarketit, mille pind jääb üle 400 ruutmeetri.

«Masu ajal tuli olla äärmiselt efektiivne. Selge on see, et väiksemate kaupluste majandamine on tunduvalt kulukam ja raskem. Lisaks sellele oli tarbija äärmiselt hinnatundlik. Väikepoodide tulevik sõltub otseselt just tarbija ostuvõimest,» põhjendas Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.

Erilaid nentis, et poodide arvu reguleerib üheselt turg. «Ega siin head vastust ei ole, et kas kauplusi on liiga palju või on neid juurde vaja, sest turg on Eestis veel ebaküps. Kui meil palgad kasvavad, siis mingil hetkel hakkab meil olema nii nagu paljudes Euroopas linnades, et väikseid poode on jälle taas igal tänavanurgal nagu oli kunagi,» põhjendas Erilaid.

Poodide juurde ehitamine ja olemasolevate sulgemine on Lääne-Euroopas tavaline praktika – poodide võrgustik ei saa iial täiesti valmis. Mujal on neid tihti lihtsalt keerulisem rajada. «Näiteks Soomes ei tohi sa iga nurga peale hüpermarketit ehitada. See on tavaline praktika ka mujal Lääne-Euroopas, näiteks Saksamaal, et hüpermarketite rajamine on piiratud,» selgitas Prisma Peremarketite juht Janne Lihavainen.

Eestis on toidukaupluste pinda elaniku kohta märkimisväärselt palju – võib öelda, et poolteist korda rohkem kui näiteks Lätis. 2011. aasta statistikaameti andmete järgi oli Eestis kaubanduspinda ühe elaniku kohta 0,28 ruutmeetrit, Lätis 0,16 ja Leedus 0,19.

«Meil on nii palju kaubanduspinda ja töötajaid ja kõike muud, et see on ebaefektiivne tööjõu ja pinna kasutus kahjuks,» leidis Erilaid.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back