Sadade ehitusbuumimajade eluiga võib jääda üürikeseks

Peetri küla uusarendusi tabas sel kevadel uputus ja pole ka ime, sest vanasti käisid lapsed praeguse uusarenduse kohal uisutamas.

FOTO: Liis Treimann

Kui teie maja ehitati aastatel 2006–2008 ja te ostsite selle otse mõnelt arendajalt, võib juhtuda, et peate hakkama 30-aastase laenu peale ostetud kodul viie või kümne aasta pärast seinu vahetama.



Mõnel juhul võib olla odavam lammutada olemasolev maja ja ehitada uus. Eesti Maaülikooli puitkonstruktsioonide lektor ja biokahjustuste ekspert Kalle Pilt on käinud koos kahe kolleegiga viimastel aastatel elanike kutsel umbes sajas Eesti uuselamus. Enamasti on neil majadel midagi viga.

Pilt on näinud kuus kuud vanas majas vohavat majavammi ja rohkesti igasugust hallitust. «Näiteks suur hallituslaik keset seina – seina sees lihtsalt ei olnud selle koha peal soojustust ja nii see niiskus sinna külma kohta koguneski,» räägib ta.

Seda, kui suur osa buumimajadest kannatab tõsiste vigade all, ei oska praegu öelda ükski asjatundja.

Arendaja südametunnistus

Pilt rõhutab, et ka buumi ajal ehitati korralikke maju. «Juba väliselt on näha, milline maja on ehitatud teadlikult endale koduks ja mis ehitati kiiresti müümiseks,» räägib ta.

Seejuures ei pruugi olla olulist vahet, kas niinimetatud võtmed-kätte-maja ehitas suur ja tuntud arendaja või mõni väiketegija.

«Ka suurtel oli väga ebaõnnestunud projekte. Lõppkokkuvõttes on kõik kinni arendaja südametunnistuses,» hindab maaülikooli lektor Pilt.

Kui inimene ostis endale krundi ja hoidis seejärel ehitusel algusest lõpuni silma peal, esines ka haltuurat Pildi hinnangul vähem. Loomulikult kulus marjaks ära ka pädev ehitusjärelevalve.

«Isegi kui omanik ei jaganud ehitusvaldkonnast väga palju, distsiplineeris ehitajaid see, et ta käis vaatamas, mida nad teevad,» selgitab ta.

Osa mõistlik lammutada

Üks elamu peaks suurema kapitaalremondita pidama ajahambale vastu vähemalt poolsada aastat. Paraku on Pilt näinud ehitusvigu, mis ei põhjusta pelgalt konstruktsioonide lühikest eluiga – need tähendavad ka elaniku jaoks ebatervislikku sisekliimat.

«Minu hinnangul tuleks paljudes nähtud hoonetes teha viie kuni kümne aasta pärast oluline remont,» ütleb ta. Ning see ei tähenda tapeedi vahetamist, vaid näiteks isegi kandekonstruktsioonide uuendamist.

Maaülikooli puitkonstruktsioonide lektor Pilt tunnistab, et osa sellistest majadest oleks mõistlik üldse lammutada ja uus asemele ehitada, aga majad on juba koormatud laenuhüpoteegiga ja uue laenu võtmine pole lihtsalt võimalik.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles