Isa ei peakski lapse sünni juures viibima?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehed, kes viibivad oma beebi sünni juures, võivad teha karuteene oma isatunnetele, kirjutab ajaleht The Guardian.
Birminghami ülikoolis tehtud uuring väidab, et oma naist raseduse ajal aktiivselt toetavatel ja sünnitusel osalevatel meestel võib edaspidi olla raskusi enese tundmisel isana ja lapsega sobimisel.
Birminghami ülikooli biomeditsiini eetikaosakonna juhataja Jonathan Ives seletas seda väidet põhjendades, et mehed kogevad sageli sünnituse juures viibides pettumust. Sünnitus on ka meestele nii füüsiliselt kui psüühiliselt raske, neil pole võimalik oma sünnitusvaludes vaevlevat naist kuidagi aidata.
Sünnituse viimases osas keskendub naine tihti sedavõrd kokkutõmmetele, et ta ei suhtle enam mehega. «Mees tunneb, et tema osa kogu sünnitusprotsessis on ebaoluline ja passiivne ning see võib viia emotsionaalse kapseldumiseni,» selgitas Ives.
Kohe elumuutuse - isaks saamise alguses kogetud pettumus võib mehe enesetundele hävitavalt mõjuda, hoiatas Ives.
Ivesi sõnul võib passiivsest sünnituse pealtvaatajast tagasi aktiivseks isaks muutumine olla paljude meeste jaoks tõsine ja raske protsess. Tema roll perekonnas on mehe jaoks muutunud ebaselgeks ning ta eelistab eemale tõmbuda. Selline käitumine võib aga komplitseerida isa ja lapse edasisi suhteid.
Ives on seda meelt, et sünnitusel osalemine pole meeste jaoks kohustuslik. Naisega võib kaasa minna küll, et teda toetada ja abistada. Vahetult lapse sünni eel ja sünnihetkel ei peaks mehed aga sünnituse juures viibima, vaid ootama väljaspool sünnitussaali.
«Kahjuks väidab tänapäeva moodne ideoloogia, et mees peab tingimata sünnitusel osalema. Mees, kes seda ei tee, on isana ebaõnnestunud,» avaldas Ives kahetsust.
Ivesi sõnul ei soovi ta oma uuringuga kuidagi vähendada isa rolli lapse ootuse ajal ja sünnitusel. Koos oma kolleegi Heather Draperiga tahab ta oma sõnul vaid, et ühiskond aktsepteeriks ka selliseid isasid, kes ei soovi tingimata lapse sünnihetke juures viibida.
Suurbritannia Isaduse Instituudi uurija Adrienne Burgess aga on vastupidisel seisukohal: Ivesi mainitud abitus ja jõuetus, mida mehed tihtipeale sünnitusel tunnevad, võivad olla suurepäraseks tõukeks tõelise isadustunde kogemisele. «Ka lapse imikueas esineb ju näiteks tema haiguse ajal momente, kus lapsevanem ei saa mitte midagi oma beebi enesetunde kergendamiseks teha,» tõdes Burgess.
Üks suur osa lapsevanemaks olemisest on olla lihtsalt lapse sõber ja toetaja, teda seejuures tingimusteta armastades, tõdes Burgess.